-Anoodkate ' Protektor kaitse ' Elektriline kaitse ' Korrosiooni ihhibiitorite kasutamine Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pind korrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti
Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla: · keemiline; · elektrokeemiline. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib ühtlase õhukese kihina pinnal, paistab hästi välja, alul ei nõrgesta metalli; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena, tungib sügavale metalli, ohtlik; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemises kristallide pinnal, raskesti avastatav, üliohtlik.
sisse. Tõmbetugevuse suurendamiseks 9. Metallpeen-materjalid Naelad, kruvid, poldid, riisad, peentooted 10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon Kohalik korrosioon Kristallidevaheline korrosioon 12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi Ilmastikuline Veealune Maa-alune Uitvoolude toimel (elektrivoolu mõjuväljas) 13. Korrosiooni kaitsemise võtted Legeerimine- lisatakse metalli koostisesse korrosiooni kindlust suurendavaid aineid Lakkimine- võõbatakse õlivärviga Konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga Kuumkatmine- kaetakse metall mõne teise sulametalliga
Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 3. KORROSIOONIKAITSE Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht;
· Ilmastikuline (ilmastiku toimel) · Veealune (vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine) · Maa-alune (pinnase toimel) · Korrosioon uitvoolude toimel (kui metall on elektrioolu mõjuväljas) Levikulaadi järgi eristatakse: · Pindkorrosioon - Ei nõrgesta metalli, paistab välja. · Kohalik korrosioon - Esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli. Ohtlik kuna pole väliselt nii nähtav. · Kristallidevaheline korrosioon - Väga ohtlik kuna toimub metalli sisemuses kristallide pinnal ja avastamine väga raske. Korrosioonikaitse · Legeerimine - metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt nikklit, kroomi, vaske) · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga
korrosiooni eest, et ära hoida nende hävimist ümbritseva keskkonna keemilise või elektrokeemilise toim tagajärjel. Selles võitluses osutuvad väga tõhusaks inhibiitorid, mille kasutamisel massikaod vähenevad. Eriti oluline on aga see, et inhibiitorid võivad suurendada metallide tugevust. Roostevaba terased, mis sisaldavad legeeriva elemendina kroomi ja niklit, kaotavad korrodeerumisel vähe massi, kuid nende tugevus ning plastsus vähenevad kiiresti. Põhjuseks on kristallidevaheline korrosioon, mille tagajärjel metallis tekivad mikropraod. Roostekihi kaitsvad omadused Nii üllatav kui see ka ei tundu on rooste, kui see tekib suvekuudel kuival ajal, metalli kaitsekiht korrosiooni vastu. Vähese niiskuse puhul jäävad roosteproduktid tekkimiskohale, perioodilise niiskumise ja kuivamise tagajärjel tekivad roostekihi sisemuses üha uued ja uued roosteproduktide kristallid ning see omakorda põhjustab kihi tugevnemist, tihenemist ja pooride hulga vähenemist, seega kihi
mis määratakse vesiniku suhtes. 24. Korrosiooni liigitus leviku järgi Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: • pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; • kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; • kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 25. Korrosiooni liigitus algpõhjuse järgi Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: • ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, • veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, • maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, • korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas
5) Punane värv kantakse detailile. 6) Punane värv eemaldatakse detaili pinnalt pehme lapiga mitte eriti hõõrudes ja mitte lastes tal ära kuivada. 7) Ilmutussegu kantakse detaili pinnale pehme pintsliga, pulverisaatoriga, kastmise teel. 8) Detailid vaadatakse üle 15-60 min. peale värvi pealekandmist 9) Defektid kõik meh. vigastused ja keevitusdefektid annavad teravapiirilise joone, kristallidevaheline korrosioon annab lühikeste joonte ja võrgutaolise struktuuri. 10) Pseudoefektid 11) Detaili puhastus eemaldatakse lahustitega analoogiliselt detaili pesemise meetoditele. 12) Kontrolli täpsus 0,01 0,03 mm. 54. Alumiiniumsulamite metalliseerimine ja blankeerimine. Alumiiniumsulamitel kasutatakse enamjaolt katteks Al ja tsinki. Plakeerimisel saadud kaitsekiht on efektiivne Al keemilisest ja elektrokeemilisest vastupidavusest tingituna
115. Korrosioon uitvoolude toimel- Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Kaitse-Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; Pinnavete ärajuhtimine. 116. Biokeemiline korrosioon- põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näited- Väävlibakterid väävelhapet Lämmastiku bakterid lämmastikhapet 117. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele- Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks- Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. XII KORROSIOONITÕRJE MEETODID 119. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine- sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine
Välispidi järgi jagunevad korrosioonikahjustused üldiseks ja paikseteks. Paikne korrosioon omakorda jaguneb laiguliseks, rõugeliseks, auklikuks (piting), kristallidevaheliseks ja pinnaaluseks korrosiooniks. Üldise korrosiooni puhul korrodeerub metall ühtlaselt kogu pinna ulatuses, paikse puhul aga ebaühtlaselt. Viimane on ohtlikum kuna jääb mõnikord vaevumärgatavaks, kuid avaldab metallidele purustavat mõju. Kõige ohtlikum vorm on kristallidevaheline korrosioon. Sel juhul metalli pind peaaegu ei muutu, korrosioon aga levib metalli sisemuses kristallide vahel ja on seetõttu raskesti jälgitav. Sellise korrosiooni tulemuseks on sageli ootamatud avariid. Kristallide vaheline korrosioon esineb kõrglegeeritud terastel tugevaltoksüdeerivates keskkondades. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon on metallide vahetu ühinemine keskkonna oksüdeeriva komponendiga. Põhiliselt on see kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon
Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Kuidas liigitatakse korrosiooni levikulaadi järgi? Pindkorrosioon - levib enamvähem ühtlase ühukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 30. Milliseid erinevaid võtteid kasutatakse korrosioonikaitseks, kirjelda ka veidi? legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht
pingeid jms. 5 Metalli koostisest sõltub metalli termodünaamiline püsivus. Õhus ning vesilahustes on paljud metallid termodünaamiliselt mittepüsivad. Pinnatöötlusest sõltub samuti korrosiooni kiirus. Näiteks hästi poleeritud puhtal pinnal puudub veeauru kapillaarkondensatsiooni võimalus. Mikropraod või metalli pinnale sadenenud liivaterad soodustavad niiskuse kapillaarkondensiooni. Metallis võib tekkida ka kristallidevaheline korrosioon. Mida suuremad on kristallid, seda suurem on ka korrosiooni kahjustus. Termodünaamilist püsivust mõjutavad ka mehaanilinised pinged metallis. Need võivad olla tingitud töötlusest või väliskoormustest, lõhkudes kaitsekihti metalli pinnal. Elektrokeemilise korrosiooni välismõjurid on keskkonna koostis, temperatuur, liikumiskiirus, rõhk jms. Näiteks korrosioonikeskkonna liikumine teatud kiiruse juures passiveerub metall aktiivselt ja korrosioonikiirus väheneb
➢ Vesi Magevesi- sisaldab lahustunud hapnikku, mineraale (vee karedus). Merevesi- soola 3,5% (NaCl), mineraalid jm. Merevesi on ohtlikum korrosiooni keskkond kui magevesi. ➢ Pinnasoluline niiskus, hapnik, soolasisaldus, leelisus ja happelisus, bakterid. 94. Sise- ja välistegurid korrosioonil. SISE ➢ Metalli või sulami koostis ➢ Mikro- ja makrostruktuur Näiteks sulami struktuur ja kristallide suurus kristallidevaheline korrosioon suuremad kristallid, seda rohkem korrodeerub. ➢ Sisepinged Näiteks metalli töötlemisel (kuumutamine, jahutamine, pressimine, valtsimine jm.) tekkinud pinged. ➢ Pinnatöötlus Näiteks hästi poleeritud metalli pind vastupidav niiskuse toimele, vähe mikropragusid. VÄLIS ➢ Keskkonna koostis st. lahustunud soolad a) hüdrolüüsuvad soolad pH muutub; b) halogeniidioonid suurendavad korrosiooni; kõrged kontsentratsioonid vähendavad O2
anoodiks olev metall hävib), bioloogiline- (organismide elutegevusetulemusel) ning erosioonkorrosioon (mehaailiste jõudude toimel). f. Levinuimad korrosiooni ilmingud on: ühtlane-, pisteline- (roostevabateras), laiguline- (süsinikterased atmosfääris), piirpinna- (keevisliidesed), kihtide vaheline- (kihilised materjalid), kontakt- (roostevabateras süsinikuga), kristallidevaheline- (valatud detailid), pinge- ja erosioonkorrosioon. 25. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Millised protsessid leiavad aset tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosioonil? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel? a. Vees oleneb tsingi korrosiooni kiirus temperatuurist
Organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli. Väävlibakterid väävelhapet Lämmastiku bakterid lämmastikhapet. Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseeruvad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni. 106. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele: Kõige ohtilkum -kristallidevaheline korrosioon; Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. Esineb kõrglegeeritud terastes tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 107. Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutatakse põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 108. Kuumuskindlad kaitsekatted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate
korrosioon uitvoolude toimel (tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas ) Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada) kohalik korrosioon (esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse väliselt pole nii nähtav a seetõttu tunduvalt ohtlikum ) kristallidevaheline korrosioon (tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav a seetõttu väga ohtlik) 12. Metallide korrosioonikaitse erinevad võtted Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht)
Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest 122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele. Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahelà raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. Esineb kõrglegeeritud terastes, tugevalt oksüdeerivas keskkonnas 123. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida). 124. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske
Metallide korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosiooni levimise liigid: Pindkorrosioon pindmine korrosioon ehk esineb metalli pinnal, üldjuhul on ei nõrgesta metalli oluliselt. Paistab kohe välja ning selle kõrvaldamine on üldjuhul lihtne. Kohalik korrosioon esineb metalli peal laikudena ning ei ole nii silmatorkav, tungib sügavamale metalli sisse, seega on ohtlikum metalli tugevusele. Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sees kristallide pinnal, väliselt pole nähtav ning raskesti tuvastatav, sellepärast on väga ohtlik. Korrosiooni tekkepõhjuste liigid: Ilmastikuline korrosioon tekib metalli pinnale erinevate ilmastikuolude mõjul. Veealune korrosioon vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine. Maa-alune korrosioon pinnase mõju metallile. Korrosioon uitvoolude toimel elektrivoolu mõjualas olevale metallile tekkiv korrosioon.
5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 114. Korrosioon: mõiste, liigitus. 119. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate · Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. reaktsioonide tõttu. · Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib · keemiline korrosioon metalli sisemuses kristallide vahelà raskesti jälgitav. · elektrokeemiline korrosioon · Põhjustab ootamatuid avariisid.
mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest 114. Korrosioon: mõiste, liigitus. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate 119. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele. reaktsioonide tõttu. · Kõige ohtlikum kristallidevaheline korrosioon. · keemiline korrosioon · Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib · elektrokeemiline korrosioon metalli sisemuses kristallide vahelà raskesti jälgitav. · biokorrosioon · Põhjustab ootamatuid avariisid. · erosioonkorrosioon
· korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht;
4. KORROSIOON UITVOOLUDE TOIMEL siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas 30. Levikulaadi järgi liigitatakse korrosiooni: 1. PINDKORROSIOON levib õhukese ühtlase kihina üle suure pinna, ei nõrgesta esialgu metalli eriti palju, paistab kohe välja ja saab rakendada vastuabinõusid 2. KOHALIK KORROSIOON esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav ja on seetõttu tunduvalt ohtlikum 3. KRISTALLIDEVAHELINE KORROSIOON tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik 31. 12. Metallide korrosioonikaitse 32. Korrosioonikaitse võtted: 1. LEGEERIMINE metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt terasele niklit, kroomi) 2. OKSÜDEERIMINE metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. FOSOFAATIMINE metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) 4
Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht;
• Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5-40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. • Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav. 27 • Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 123. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks • Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda.
• Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5-40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 117. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. • Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav. • Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks • Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda. • Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 119
Nikli lisamisel kroomterastesse moodustub nendes ühefaasiline austeniitne struktuur, mis suurendab teraste korrosioonikindlust. Need terased ei ole ettenähtud termotöötlemiseks kõvaduse või tugevuse saamiseks ja kasutatakse ainult nagu roostevabad agressiivses keskkonnas. Selleks on nende süsinikusisaldus viidud miinimumini (reeglina alla 0,1 %). Siiski ka nii madala süsinikusisalduse korral võib terase aeglasel jahutusel (näiteks keevisõmbluses) tekitada nn. kristallidevaheline (interkristalne) korrosioon. Metalli terade piiridel süsinik moodustab kroomiga karbiid Cr 23C6, see vähendab kroomisisaldust raua tardlahuses ja vähendab piiride korrosioonikindlust. Süsiniku negatiivse mõju neutraliseerimiseks legeeritakse terast aktiivsete kroomimoodustajatega - Ti, Nb, Zr, mis ise, reageerides süsinikuga, takistavad kroomi vähendamist austeniidis. Lisaks sellele on soovitav detaili karastamine peale keevitamist, vastasel korral keevisõmblus hakkab roostetama.
vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5- 40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 31 122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele. Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. • Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav. • Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 123. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida). Metallide pingerea alusel. 124. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks.
·Korrosioon uitvoolude toimel tekib, siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: ·Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; ·Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; ·Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: ·Legeerimisepuhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; ·Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ·Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht);
Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must
sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. • Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. • Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, 121. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele. Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. - Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav. - Põhjustab ootamatuid avariisid. 122. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida). + selgitused 123. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. - Ei tohi olla sõlmi, takuid, süvendeid, kuhu võiks koguneda niiskus
· Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. · Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; 05.05.2014 · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht;
elutgevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on a)üldine korrosioon korrodeerub metall ühtlaselt kogu pinna ulatuses - tüüpiline süsinikterastele atmosfääris; b)paikne korrosioon metall korrodeerub ebaühtlaselt, see on ohtlikum kui üldine korrosioon, kuna avaldab suuremat mõju detailide mehaanilistele omadustele, ise mõnikord vaevaltmärgatavaks jäädes jaguneb omakorda laiguline, täpiline, kristallidevaheline ja pinnaalune, nt samuti süsinikterased atmosfääris ; c)pisteline korrosioon detailidesse tekivad üsna korrapärased augud ja materjalid, mis on pistekorrosioonitundlikud, Cu ja vasesulamid, roostevaba terased(ükski roostevaba teras ei pea vastu Cl-ioonide toimele, mis põhjustab pistelist korrosiooni ja ka termiliselt töödeldud süsinikterasele); d)piirpinna korrosioon tekib keevisliidete kõrval, 10 15 mm eemal. Keevitamisel muutub keevitatavatel metallidel lokaalselt
Leviku laadi järgi eristatakse veel mitmeid korrosiooniliike: Pindkorrosioon. See levib ühtlase õhukese kihina üle suure pinna. Metalli ta esialgu ei nõrgesta, sest korrosioon paistab kohe silma. Õigeaegselt saab vastuabinõusid rakendada. Kohalik korrosioon. See esineb metalli pinnal üksikute laikudena. Tungib sügavamale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav, seetõttu on pindkorrosioonist tunduvalt ohtlikum. Kristallidevaheline korrosioon. See tekib metalli sisemuses, on raskesti avastatav. On väga ohtlik. Korrosioonikaitse. Kõige sagedamini kasutatakse ehitusel lakkimist ja värvimist, mis on kõige lihtsamad ja odavamad võtted. Lisaks kasutatakse veel järgmisi võtteid: metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid; metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht; metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht;
· Korrosioon uitvoolude toimel tekib kui metall on elektrivoolu mõjuväljas Leviku järgi liigitatakse korrosioon: · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja, saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum · Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terastoodangust. See sunnib tõsiselt korrosioonikaitsega tegelema. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · Legeerimine metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske
annaabi.ee 
