Keemia - kristallisatsioon
Vedelikes tekivad kristallid küllastunud
lahusest väljasadenemisel või vedeliku jahtumisel allapoole nulli.
· Amorfsed ained nt klaas kristalliseeruvad pikaajalisel seismisel. Kondenseerumiseks
on vaja ,et aine sisaldaks nn. K-ikesmeid e. Tsentreid, need võivad olla sama aine või
mõne muu sobiva tekstuuriga aine tahked osakesed või kolloidosakesed. Edasine
kristallisatsioon seisneb kristallikeskmetele uute osakeste lisandumises,stabiilsete
kristallialgnete moodustumises ning kristalli kujunemises. Et looduses sisaldavad
ained enamsti palju kristallikeskmeid,siis tekib nende kristallatsioonil polükristalliline
s.o. paljudest enam vähem ühesuurustest korrapäratult paiknevatest kristallidest
koosnev aine nt. Metallid,soolad. Korrapärase suure monokristalli nt rubiin-, fluoriid
saamikseks on vajalik ühe domineeriva kristallatsioonikeskme
olemasolu.Monokristallide kasvatamiseks rakendatakse msg. Meetodeid nt.
annaabi.ee 
