halogeniidides.On tuntud ka oksohalogeniidid ning segahalogeniidid. Tantalaadid on soolad,kus TA esineb aniooni koostises.Eristatakse peamiselt järgmisi hüpoteetiliste tantaalhapete sooli:metatantalaadid TaO-3,ortotantalaadid TaO,ditantalaadid Ta O ning mitmesugused polütantalaadid.Esinevad ka halogeno-tantalaadid,milledest tähtsaim on kaaliumheptafluorotantalaat ,värvusetu ,vees rasklahustuv,aeglaselt hüdrolüüsuv kristallaine,mida kasutatakse Ta elektolüütilisel ja metallotermilisel saamisel. Tantalaadid on üldiselt püsivamad kui vastavad niobaadid,nad on reeglina vees lahustumatud rasksulavad tahkised.Mitmed tantalaadid on senjettelektriliste või elektroopiliste omadustega.Tantalaate saadakse Ta O ja metallioksiidide segude kuumutamisel jmt meetoditega. Tantaali kogutoodang on veidi väiksem kui kullal,mistõttu tema kasutamine on väga piiratud
5) Eritingimustel võib benseen astuda liitumisreaktsioonidesse vesiniku ja halogeenidega Isomeerid: O 1,2-dimetüülbenseen e. ortodimetüülbenseen M 1,3-dimetüülbenseen e. metadimetüülbenseen P 1,4-dimetüülbenseen e. paradimetüülbenseen TÄHTSAMAD ÜHENDID: Benseen Värvuseta mürgine vedelik, keemis temp. 80 C. Toodetakse kivisöetõrvast ja naftst. Kasutatakse lahustina ning toormena teiste areenide saamiseks. Fenool Värvuseta kristallaine, omapärase lõhna ja madala sulamis temp. 41 C. Toormeks paljudele ravimitele, värvainetele, pestitsiidile, polümeeridele. Põlustüreen Valmistatakse jalanõusid, nööpe, mänguasju, kasutatakse isolatsioonimaterjalina jne. Stüreen Meeldiva lõhnaga vedelik, toore polümeeride tootmiseks. Bensobüreen C20H12 Sisaldab mitut aromaatset tuuma. Leidub tubakasuitsus ning tekibki liha ja kala grillimisel, autode heitgaasides. Kautserogeense ja tervist kahjustava toimega.
Üks levinumaid halogeene maakoores (13. kohal) Tähtsamad mineraalid fluoriit CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. ÜHENDID HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida saadakse: CaF2 + H2SO4 CaSO4 + 2HF ja KHF2 KF + HF Mõned fluoriidid lahustuvad HF-s piiramatult NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne kristallaine, palju kasutusalasid, nt Al-tööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades. Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega ning äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid,
kollakaks.) Vesinikbromiidhape reageerib paljude metallide ja metalliühenditega , moodustades bromiide ; erinevalt HCl-ist reageerib HBr külmalt metallide Hg ja Ag-ga, moodustades vastavaid bromiide. Enamik metallibromiide lahustub vees hästi, raskestilahustuvad on PbBr, HgBr, AgBr, TlBr jmt. Praktiliselt olulisemateks bromiidideks on hõbeda ja leelismetallide bromiidid. Hõbebromiid AgBr on kollakasvalge vees raskesti lahustuv kristallaine, kuid lahustub hästi mitmete soolade vesilahustes. AgBr on klassikalise, mittedigitaalse fotograafia aluseks. 2AgBr + CH (OH) CHO +2HBr + 2Ag AgBr + 2NaSO Na [Ag(SO) ] + NaBr Kaaliumbromiid KBr on värvitu, vees hästilahustuv kristallaine, stabiilne. Kasutatakse sedatiivsetes ravimites (rahustava toimega), fotograafias, monokristallidena- materjalina IP- optikas, polükristallilisena- maatriksina IP- tehnikates
Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... H2+S=
üldiselt oleneb reageerimine konkreetsetest tingimustest, eriti F olekust. Suhteliselt vastupidavad F toimele on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 ja Al2O3 baasil vääriskivid. ÜHENDID HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida tööstuses saadakse: CaF2 + H2SO4 CaSO4 + 2HF, laboris KHF2 KF + HF. Mõned fluoriidid lahustuvad HFs ülihästi või piiramatult, ka HF lahustub vees piiramatult. NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne kristallaine, palju kasutusalasid, nt Altööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades. Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena. Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega, mürgised gaasid ja vedelikud, äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid,
Kasut peam pooljuhttehnikas. Tina(Sn) (inglistina)- lihtainena hõbevalge läikiv metall. Vana egipt tõid seda pronksi(ajaloo. vanim tehismet.) valmistamisex. Praegu suurimad maardlad: Malaisis, Indoneesia, Tai, Boliivia, Austr. Õhus ja vees tina püsiv. Raske läikiv metall, plastne L.ihtainena looduses ei esine, küllaltki haruldane, aga mitte hajutatud. Ühendites o.a peam 2 ja 4. Õhus ja vees toatempil püsiv- pinnal oksiidkiht. Kloriidid on tähtis hallogeenühend. SnO2-värvitu kristallaine,tekib tina kuumutamisel õhus, püsiv nii hapete kui leeliste lahustes, kasut kiledena, klaasitööstuses, emailide ja glasuuride samisel. Ühendid: SnO- mustad kristallid.saadekse kaudselt, kasut soolade saamisel, musta pidmendina käsitöös, katalüsaatorina. SnH4 - värvitu väga mürgine gaas, ebapüsiv. SnSO4 . Kasut- ligi 60%sulamitena. Biotoime: vajalik mikroelement, (inim ja loomadele), ei kogune organismis, üldiselt vähe mürgine. Plii(Pb) - (seatina)
Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. Vaskvitriol on sinise värvusega kristallaine. Seda kasutatakse puidu immutamiseks ja sellest tehakse taimekaitsevahendeid.Mitmesugused vasesulamid on suure tähtsusega. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliksSellest sai ka aluse pronksaeg. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina.
m etallide tootmis el ja fossiilset e kütuste tuhast . Tina: lihtainena hõb ev alg e läikiv metall ; Õhus ja vee s on tina püsiv,ko m p a kts e m etallina inime s el e ohutu ; Lihtainena loodu s e s ei esin e,tuntud on 16 tinaminera ali . Ühendites o. a. pea m . II ja IV (püsiva m a d ühendid) ; Õhu s ja ve e s toate m p e r atuuril püsiv õhuk e oksiidikiht (kasut. teiste m etallide, eriti Fe ja Cu katmis ek s ) . SnO 2 värvitu kristallaine (praktikas valge pulber) tekib tina kuumuta mi s el õhus . Kasutataks e kilede n a (voolujuhtivad kiled klaasil n äit. jäätumisva sta s e d ) , klaasitöö stus e s (valg e pigm e nt), e m ailide ja glasuurid e saa mi s el (metall, keraa mika), katalüsaatorina jm.Sn O mustad kristallid , saad ak s e kauds elt (hüdrok siidi, oksalaa di jt. soolad e lagunda mi s el ) kasut
põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. 4 Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat, mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on
4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga. Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel Väävlit leidub looduses ehedana peamiselt orgaanilistes piirkondades. Suuremosa väävlist leidub looduses ühenditekoostises. H2S- sulfiidid, SO4- sulfaadid. Oksüdatsiooni aste: -; V; V Füüsikalised omadused: *kollane rabe kristallaine *kergesti pulbristub *vees ei märgu Keemilised omadused: Võib olla nii oksüdeerija kui redutseerija. O2 SO4 (vääveldioksiid) Fe FeS (raudsulfiid) H2 H2S (divesiniksulfiid) Cu Cu2S [2Cu + S = Cu2S Vask () sulfiid] Hg HgS (elavhõbesulfiid) [elavhõbeda kahjutukstegemine S pulbriga] Väävli looduses ja kasutamine: S looduses: ehedalt maapõues Ühenditena: sulfiidid sulfaadid valkudes koostiselement elusorganismides
Vastupidav ülitugevale neutronkiirgusele(nagu see esineb tuumareaktori sisemuses) . · Sulamistemperatuur on 1855 °C · Tihedus on 6,51 g/cm · Keemistemperatuur on 4200 °C · Looduslikke isotoope on 5 · Aatommass on 91,224 · Sisaldus maakoores on 160-190 ppm · Kõvadus on 5.0 moshi 5. TÄHTSAMAD ÜHENDID ZrO tsirkooniumdioksiid Levinuim Zr ühend (looduses- baddeleiit). Värvusetu kristallaine(praktikas valge pulber), tihedus ca 6 g/cm , rasksulav, ei lahustu vees, kuumas H 2SO 4-s ega HF-s. Alles üle 300-400 °C reageerib mõnede halogeeniühendite ja 6 halogeenidega. Saadakse ZrCl 4hüdrolüüsi jt. meetodtega, ka otse loodusest (nt toodab LAV ca 10 tuhat tonni puhast baddeleiiti aastas). Kasutamine: pikaealine tulekindel ahjuvooderdis, keraamika, klaasi ja emailide
Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina
ja luminofooride komponendina. p-tüüpi pooljuht, ehk sulas olekus juhib vastasnimeliste ioonide tekke tõttu elektrivoolu. VO2 - vanaadiumdioksiid on hügroskoopne kuid vees lahustumatu tahkis, mis reageerib nii hapete kui ka leeliste lahustega. VO2 + H2SO4 VOSO4 + H2O Kasutatakse vanaadiumpronkside tootmisel, pooljuhtmaterjalina termistorites. V2O3 - divanaadiumtrioksiid on läikivmust kristallaine, mida saadakse V2O5 redutseerimisel: V2O5 + 2CO V2O3 + 2CO2 Tugev redutseerija, kasutatakse vanaadiumpronkside saamiseks ja termistorite materjalina. VO - vanaadium(II)oksiidi saadakse V2O5 redutseerumisel Väga kõrgel temperatuuril, või V2O3 kuumutamisel peenestatud vaba metalliga: V2O3 + V 3VO Hea elektrijuht. 5. valemid: naatriumvolframaat, volframoksiid, volframkarbiid (kasutus)
Sn + 4H2O + 2NaOH → Na2[Sn(OH)6] + 2H2 naatrium- heksahüdroksostannaat(IV) Leelislahustumist kasut. Sn regenereerimisel (Sn eraldatakse lahusest elektrolüütiliselt) Halogeenidega kloori, broomiga – taval. tº-l joodiga – nõrgal kuumutamisel fluoriga toatº-l väga aeglaselt 100ºC juures tormiliselt (süttib) SnI4 on kollakas kristallaine, teised halogeniidid värvitud SnCl4 – värvitu vedelik, õhus suitsev (→ Sn(OH)4) SnCl2 kristallub vesilahustest dihüdraadina seismisel oksüdeerub õhuhapniku toimel (valgus soodustab) kasutatakse kangaste immutamiseks väga tugev redutseerija: SnCl2 + 2FeCl3 → SnCl4 + 2FeCl2 Kloriidid on tähtsaimad halogeenühendid, mõlemad lahustuvad ka org. lahustites; vees hüdrolüüsuvad, kalduvad kompleksühendite (näit. (NH4)2[SnCl6])
või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on
Seda kasutatakse orgaanilise sünteesi katalüsaatorina, fotoemulsioonide stabilisaatorina ja teatud fototehnikates (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumjodiid lahustub hästi vees, metanoolis, etanoolis ja atsetoonis. Kasutatakse katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, pürotehniliste segude ja määrdeainete komponendina (Karik ja Truus 2003). 5 Kaadmiumsulfaat-vesi on värvusetu kristallaine, mis lahustub samuti hästi vees ning on vesilahustes nõrgalt hüdrolüüsunud. Esineda võivad ka teised kristallhüdraadid ja veevaba sool (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumnitraat on värvusetu kristalne aine, mis lahustub ülihästi vees ja esineb praktikas sageli dihüdraadi kujul. Seda kasutatakse klaasi ja portselani pigmentides, fotograafias ning teiste Cd-ühendite saamisel (Karik ja Truus 2003). 2.2 Kalkogeenid
PbO2 Pb12O19 Pb12O17 Pb3O4 PbO Pb2O3 dipliitrioksiid, õigemini Pb[PbO3] plii(II)metaplumbaat(IV), saadakse PbO2 lagunemisel NaOH lahuses 250 oC juures. Teised pliiühendid Tähtsamad on Pb(II)- ja Pb(IV)-soolad. Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Tavalisemad laboris kasutatavad pliisoolad, mis lahustuvad hästi vees, on järgmised: Pb(NO3)2 plii(II)nitraat, värvitu kristallaine. Pb(CH3COO)2*3H2O pliietanaat ehk –atsetaat, rahvapäraselt “pliisuhkur”. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained, neist tuntumad pliikloriid PbCl2, pliisulfaat PbSO4, pliijodiid PbI2 (kollane). Pliisulfiid PbS (hõbehall või must) on pooljuht, pliiasiid Pb(N3)2 plahvatab põrutusel, on üks põhiühendeid detonaatorite valmistamisel
Süsinikdisulfiid- Süsinikdisulfiid CS2 on süsinikdioksiidi väävelanaloog. Tegemist on kergesti lenduva mürgise vedelikuga. Saadakse metaani reaktsioonil väävliga: CH4(g) + 4S(g) CS2(g) + 2H2S(g). Leiab kasutamist mittepolaarse lahustina. Kasutatakse keemiatööstuses (viskoosi- ja kautsukitööstuses jm.) .28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi. Ränidioksiid- kõva, värvitu kristallaine Ränihapped- vees vähelahustuvad ühendid, 3 tuntumat, Si aatomid seotud O-aatomite ja OH-rühmdega. Silikaadid- kristallstruktuuris esinevad SiO4 tetraeedrid, mis võivad moodustada mitmesuguse kujuga ahelaid; metasilikaadid mood n väärtustest olenevalt erineva suurusega tsükleid. Erinevad omadused tulenevad tetraeedrite erinevast seotusest üksteisega ja erinevatest laengutest. Räniorgaanilised ühendid- esineb stabiilne siloksaanside Si-O-Si-, mis võib mood v
pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall.. Elementaarrakk kristallaine väikseim osakene, mille n-kordne moodustab suurema monokristalli. Elementaarrakud võivad kasvada ruumis igas suunas, kui kasvamine ei ole kuubilise kristalli korral üheski suunas, saadakse kuubikujuline monokristall. Mõõtmed võivad olla mõni sentimeetrit kuni kümme sentimeetrit. Kui monokristalli kasvamine on mõnes suunas takistatud, siis võib saada mistahes kujuga kristalli. Isomorfsed ained erinev elementkoostis, kuid ühesugune struktuur
pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall.. Elementaarrakk kristallaine väikseim osakene, mille n-kordne moodustab suurema monokristalli. Elementaarrakud võivad kasvada ruumis igas suunas, kui kasvamine ei ole kuubilise kristalli korral üheski suunas, saadakse kuubikujuline monokristall. Mõõtmed võivad olla mõni sentimeetrit kuni kümme sentimeetrit. Kui monokristalli kasvamine on mõnes suunas takistatud, siis võib saada mistahes kujuga kristalli. Isomorfsed ained erinev elementkoostis, kuid ühesugune struktuur
ained), neutraalsed aatomid (metallid). Rõhk tahkele ainele erilist mõju ei avalda. Tahke aine (kristalne) sulab jääva rõhu korral kindlal temp.il, sulamistemperatuuril, mis ühtib aine tahkumistemp.iga. 16. Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimisvormi kindlaks tegemisel (kristalne, amorfne, nende segu). Rönt.analüüsiga on võimalik määrata kristallainete kristallvõre tüüpi, millised osakesed on kristallvõre sõlmpunktides ja selle alusel koostada kristallaine mudel. Iga aine omab ainult talle iseloomulikku d väärtust ja reflekside intensiivsuse omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammilt välja lugeda. JOONIS! Uuritava aine proov peab olema pulbriline, mis on pressitud ja mille osakeste läbimõõt on <5mm ning kaalub 20-2000mg või tahke aine tükk, mille pind on lihvitud. Difaktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. Braggi võrrand: nl=2dsinq, kus d on
tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. Pulbrilise keha tugevus sõltub: autoadhesioon, molekulaarjõud, elektrilised jõud, kapillaarjõud. 22. Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ? Röntgenfaasianalüüsiga on võimalil kindlaks teha: · kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga) · millise kristallaine või ainete seguga on tegemist · võimalik määrata kristallaine võre parameetrid · segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet. 23. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust ?!
tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. Pulbrilise keha tugevus sõltub: autoadhesioon, molekulaarjõud, elektrilised jõud, kapillaarjõud. 23. Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ? Rönttgenfaasianalüüsis lastakse materjalist läbi röntengkiiri vastavates seadmetes ning see annab soovitava objekti kohta järgmist infot: kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga), millise kristallaine või ainete seguga on tegemist (segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet), võimalik määrata kristallaine võre parameetrid, võimalik kvantitatiivselt määrata kristallainete protsentuaalset sisaldust proovis. 24. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid
tiheduse jaotuse, mille max-d ühtivad aatomite paigutusega. Faas aine (siinkohal); ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Röntgenfaasi analüüsiga on võimalil kindlaks teha: *kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga); *millise kristallaine või ainete seguga on tegemist; *võimalik määrata kristallaine võre parameetrid. Segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet. 20. Elementaarrakk kristallvõre väikseim osake, mis iseloomustab veel võre struktuuri iseärasusi. Tal on omadus kasvada ruumis igas suunas. Kui kasv igas suunas ei ole takistatud, siis saadakse monokristall, mille kuju vastab võre tüübile (kuupvõrega->kuubik). Kui monokristalli kasv mõnes
paigutusega. Faas aine (siinkohal); ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Röntgenfaasi analüüsiga on võimalil kindlaks teha: *kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga); *millise kristallaine või ainete seguga on tegemist; *võimalik määrata kristallaine võre parameetrid. Segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet. Preparaat analüüsiks ettevalmistatud proov; parem, kui on pulbriline (läbimõõt alla 5 mikromeetri), see on surutud proovihoidjasse. Kui tegemist on tahke ainega (tükk), siis lihvitakse pealt ja liimitakse prep-hoidjasse. Proov võib olla paigal või pöörelda. Kui paigal, siis võivad esieneda moonutused. Pöörlev elimineerib moonutused. Tavaliselt on proov vertikaalasendis, harva horisontaalis
kapillaar- ja mehhaanilised jõud. e. Agregaadid on sekundaarsed osakesed, millede vahel on nõrk side f. Aglomeraadid on kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud osad, millede vahel on tugevad sidemed (nt. katusekivide valmistamisel kasutatav "punane savi"). g. Pulbrite koostise määramiseks kasutatakse: sõelumist, mikroskoopiat, erikaalust ja magnetetilisusest tulenevaid omadusi. 20. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?! a. Elementaarrakk on kristallvõre väikseim osa, mille puhul ilmnevad kõik võre struktuuri iseärasused. b
parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud; II grupp: pulbri kui terviku om-d fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrde koefitsient; III grupp: pulbri tehn om. Neid mõjutavad 16 tehnoloogilist om-st. Pulbrite segude lahutamine: 1)osakeste suuruse järgi sõelumine, mikroskoopia, sedimentatsioon 2)erikaalu järgi 3)Mang omad järgi 4)Osakeste pinnaenergia järgi. 18. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid, Elementaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad , , . Kuubikujulise kristallvõre korral on a = b = c ja = = = 90°, aga heksagonaalse puhul on al = a2 = a3 b ja l = 2 = 3 = 60°, = 90°
3) on võimalik kvantitatiivselt määrata kristallainete protsentuaalset sisaldust aines. 4) võimalik määrata kristallainete võre parameetreid. Elemenaaranalüüsiga saab teada kui palju on erinevate ainete (nt väävel) ioone, kuid ei saa teada, mis ühendid seal on. Röntgenfaasi analüüsiga saab aga teada, mis ühenditega tegemist on. NB! Betoonides, lubi- ja tesmentmörtides, krohvides on võimalik CaOH kogus võimalik määrata ainult röntgenfaasianalüüsiga. 24. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näoted. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust? Elementaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab veel võre struktuuri iseärasusi.
2)mis kristallained on proovis. Praktiliselt on võimalik määrata aine segu kui materjalis on kuni 6 erinevat ainet. 3)võimalik kvantitatiivselt määrata kristallainete protsentauaalset sisaldust proovis. 4) võimalik on määrata kristallainete võre parameetreid Röntgenfaasi analüüsiga saab teada, mis ühendid seal on. Elementanalüüsiga saab teada kui palju on erinevate ainete(nt väävel) ioone, kuid ei saa teada, mis ühendid seal on. 23. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?! Elementaarrakk - kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab veel võre strukt. iseärasusi.
annaabi.ee 
