Kristal mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega.

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

0

Kristallhüdraat - soolad, mis sisaldavad vee molekule, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Lahus -lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane süsteem Lahuse pH -iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Leelis -vees lahustuv alus NaOH, Ba(OH)2. (tugevad alused) Mitteelektrol. -molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone Molaarne -lahuste ja segude koostist väljendav suurus konsentratsioon Neutraalne oks. -oksiid, mis ei reageeri hapete, aluste ega veega.

Happed, soolad, alused

0

Kristallhüdraat - kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud.

Keemia spikker lahuste kohta

0

Kristall – korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur Kipsi kristallid kasvavad koobast täitnud soojast veest  kristalliseerumine – sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

0

Kristallide lahtivenitamisel on pinge vastupidise polaarsusega. Pööratud efekt tähendab seda, et piesoelektrilise elemendi kristallide vastaspindade mõjutamisel elektrilise pingega, kristall kas paisub või tõmbub kokku, sõltuvalt pinge polaarsusest. Piesoelektriline andur: Alljärgneval joonisel on esitatud piesoelektriline rõhuandur.

Andurite ehitus ja tööpõhimõte

0

Kristall - lapsed ..........................................................................................................................6 Mis muudab indigolapsed nii erilisteks?.................................................................................6 Probleemid, millega indigod kokku puutuvad.

Indigolapsed

0

Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt, võrekonstant on vaid 10 -10m ( 0,1 nm ) suurusjärgus. Seepärast tuleb kristallide difraktsioon-uuringust, elektronide või neutronite kimpe. Ainult siin on difrageerunud kimpude hälbed piisavad, et difraktsioonipilte eristada ja tõlgendada.

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

0

Kristalli 12 - st olid teemandid! Teaduslikult lähenes teemandi sünteesile nõukogude teadlane O.Leipunski, kes tegi 1939. a. kindlaks, et grafiiti võib muuta teemandiks rõhu 60 000 at ja temperatuuril 1700 C. Rootsi teadlasel B. Von Platenil tuli idee sünteesida kõrgel rõhul teemanti.

Teemandid

0

Kristallilisus on tahke aine oleku vorm, milles aineosakesed (molekulid, ioonid, aatomid) moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri: toimub vaid teatud võnkumine tasakaaluasendi ümber.

Üldkeemia kokkuvõte

0

Kristallides on aatmoid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre. Nagu elektroni laineomadustest, nii ka kristallide mikrostruktuurist annavad veenvat tunnistust difraktsioonikatsed.

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

0

Kristallis on alumistes tsoonides asuvate elektronide liikumine samuti piiratud, juhtivustsoonis asuvatel elektronidel aga potentsiaali barjäär puudub ja nad saavad liikuda kogu kristalli ulatuses.

Funktsionaalsed materjalid I kontrolltöö vastused

0

Kristall - laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid * värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid

Laseri lühiülevaade

0

Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindla korra järgi(ruumvõre).Ruumvõres tuleb esile defekte,mida põhjustavad *lisandid,*irdunud aatomid või ioonid,*tühjad võresõlmed.

Füüsika mõisted

0

Kristallhüdraatidena - NaBrO2*3H2O). HBrO3 broomhape (soolad bromaadid)- esineb vesilahuses, seismisel või kuumutamisel laguneb, 4HBrO32H2O+2Br2+5O2. On tugev oksüdeerija ja tugev hape.

Keemia aluste KT3

0

Kristallid on pehmed ja sulamis temperatuuriga. Ioonvõrega kristallide sõlmpunktides vahelduvad 5.6 Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline reaktsioon ei külge, positiivne laeng.

Keemia eksami spikker

0

Kristall – reeglipärase siseehituse ja kindla väliskujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest.

Keemia mõisted

0

Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Kristallid

0

Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega 2. Fruktoosi ja glükoosi segu: kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) 3. Sahharoos

Fruktoos

0

Kristalliliste ainete – metallide – aatomid asetsevad ruumis kindla geomeetrilise korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.).

Materjalide põhiomadused

0

Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ümber kindla keskme. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on aine temperatuur.

Füüsika kordamine 9. klass

0

Kristallide tekkel on oluline nn. koondumis- ehk kondensatsioonituumade (tolmu) Tähtsad mesokliima kujundajad on ka sademed – 10 m kõrguse kasvu annab 1% olemasolu.

Konspekt

0

Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse.

Aatomikooslused - molekulid ja kristallid

0

Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O – kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud

Lahused

0

Kristallid on vesiselged. Kõige rohkem tekib kipsi kuivavates järvedes või merelahtedes, kus kips kristalliseerub välja vee aurumise algstaadiumis.

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

0

Kristall – korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest.

Keemia põhimõisted

0

Kristallisatsioon – füüsikaline nähtus, mille korral keha agregaatolek muutub gaasilisest tahkeks, jättes vahele vedeliku faasi, kusjuures keha temp.

Termodünaamika

0

Kristallikest nimetatakse elementaarrakuks. Kui elementaarrakke paigutada üksteise kõrvale kõigis kolmes ruumisuunas , tekib kristallivõre.

Soojusfüüsika

0

Kristallide tahkudel on näha ristiviirutus. Esineb ka peitkristalsete nõrgvormide, peeneteraliste agregaatide ja korrapäratu kujuga moodustisena.

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

0

Kristallides on aatomid / ioonid paigutatud korrastatud kristallvõredesse, milledes osutub nende kogumie potensiaalne energia minimaalseks.

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

0

Kristallid elektriväljas – elektrivool kristallides; elektronid ja augud Elektriõpetuses teame, et elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine.

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

0

Kristalli pikkus on tavaliselt mõni milimeeter , mõnikord kuni 50mm, läbimõõt aga mõni mikromeeter tavaliselt 0,1 või 0,2 mikromeetrit.

Komposiidid

0

Kristallilised ained on tahked materjalid mille aatomid paiknead korrapäraselt ruumis kindla süsteemiga ja omavad kindla sulamis temperatuuri.

Materjaliõpetuse küsimuste vastused

-1

Kristallhüdraadid - kristalsed ained, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid ntks Na2CO3 * 10H20- naatriumkarbonaat- vesi Vee karedus- kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehmendamise võimalused on vee keetmine, vee destilliseerimine Ca2+ ja Mg2+-ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine.

Lahus, hüdrosfäär, alused, lahustuvus, vee karedus

0

Kristallaineid on polükristallid (koosnevad vaikestest monokristallidest): korrapärane siseehitus, ebakorrapärane väliskuju.

Nimetu

0

Kristallisatsiooniprotsess on kujutatud joonisel 3.35. Osakesed polükristallilises materjalis omavad täiesti juhusliku orientatsiooni.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtivusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju.

Tuumafüüsika mõisted ja sisu

0

Kristal - setes ainetes ja materjalides elementide aatomid ja nendegruppid asetsevad korrapäraselt tasapinnati.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

0

Kristall on tahkudega piiratud keha, mille väliskuju sõltub tema sisemisest ehitusest ehk kristallstruktuurist.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid,milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse ruumvõresse.

Füüsika mõisted

0

Kristallilisus on suurem kui viskoosil mis suurendab kiu märgtugevust, vähendab venivust ning niiskusimamisvõimet.

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

0

Kristallhüdraat – aine, mis tekib, kui sool kristallub lahuses koos kristallveega; kristallilises olekus hüdraat.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Kristalli ruumvõreks nimetatakse molekulide korrapäraseid ridu ühendavatest sirgetest moodustunud geomeetriline kujund.

Füüsikaga seotud mõisted

0

Kristall - Neutraalne 2. Milline eelis oleks kristallil seniste sümbolite ees? (1 p) Kristall on neutraalne

Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused

0

Kristall on korrapärase ülesehitusega, aatomid paiknevad geomeetriliselt korrapärase ruumvõre sõlmedes.

Füüsika eksami konspekt

0

Kristallide difraktsioon - uuringuiks tuleb asutada lühikesi laineid: röntgenkiirgust, elektornide või neutronite kimpe.

Tahke keha füüsika kontrolltööks kordamine konspekt

0

Kristallidevaheline korrosioon - Väga ohtlik kuna toimub metalli sisemuses kristallide pinnal ja avastamine väga raske.

Metallid, looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt

0

Kristallide energiavöötmed – tsoonid Kuna kristallis on aatomid tihedasti koos, mõjuvad nad üksteist tugevasti.

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

0

Kristallid on tahkete ainete levinuim esinemisvorm, harva leidub looduses suuri monokristalle.

Aatom

0

Kristallisatsioon on aine kristallilise faasi moodustumine gaasilisest,vedelast või tahkest faasist.

Keemia - kristallisatsioon

0

Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 *

Lühikokkuvõte

0

Kristallid — on tahke aine ,milles on väikesed osakesed (aatomid,ionid või moleekulid) .

Kristallide kasvatamine

0

Kristallis on aatomitevahelised kaugused väikesed ja seega nendevaheline vastasmõju tugev.

Aatom

0

Kristallis on aatomid või/ja ioonid paigutunud kindla korrajärgi moodustades ruumvõre.

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

0

Kristal - N P2O5 2% juhul kui on valmimist ja mullaga taimede kasvu K2O 5% vajadust.

Maasika, tomati ja sibullillede väetamine

0

Kristallid on moodustunud C aatomitest , kuid allotroopidel on erinev kristalne kuju.

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

0

Kristall - filter: 32. Milliseid filterpulbreid kasutatakse õlle filtreerimiseks?

Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

0

Kristallilisena on jood metalse läikega must, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.

Joodi riskianalüüs

0

Kristallhüdraat – kristalseid aineid, mille koostisse kuuluvad vee molekulid.

KEEMIA PÕHIMÕISTED

0

Kristall - lapsed “Kristall” viitab otseselt tugevusele ja puhtusele.

Indigolapsed

0

Kristallhüdraat – kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

0

Kristallisatsioon on lahustunud aine eraladmine vedelikust väljasadestamisega.

Keemiatehnika alused

0

Kristallid on aatomis tihedasti koos ja mõjutavad üksteist tugevasti.

Tahke keha füüsika kontrolltööks kordamine konspekt

0

Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena.

Füüsika riigieksami konspekt

0

Kristalliks nimetatakse klaasi, mis sisaldab enam kui 24% pliioksiidi.

Majapidamiskaupade õpimapp

0

Kristallis edasi - tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu.

Tekstitüübid: narratiivne, deskriptiivne, instruktiivne, ekspositoorne, argumenteeriv,

0

Kristallhüdraadid – Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20)

Keemia konspekt eksami jaoks

0

Kristalli defektid - kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane.

Tehnomaterjalide töö

0

Kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas.

Referaat \"Kaltsium\"

0

Kristallihüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett.

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

0

Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend.

Rauaühendid .

0

Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi.

Tahkiste struktuur

0

Kristallide struktuur on korrapärane: iga ioon omab teatud kindla naabri.

Keemia ja teaduslik meetod

0

Kristall – Korrapärase asetusega aatomitest koosnev aine.

Mõisted

0

Kristallisatsiooniks nim. vedela metalliüleminekut tahkesse olekusse.

Tehnomaterjalide stenogramm

0

Kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu.

Materjaliõpetus

0

Kristallilist härmatist on vahel raske eristada teralisest härmatisest.

Sademete režiim Eestis

0

Kristallid on aga väga harva ideaalsed, ilma defektideta.

Materjaliuurimise KORDAMISKÜSIMUSED 2.KT

0

Kristallilisele aluspõhjale on settinud kihiliselt alates 600MAT setteid.

Maateadus alused

0

Kristalliline aine - tahke aine, millel on kristallstruktuur.

Mõisted

0

Kristalliseerimine on kolmest tootest koosnev terviksüsteem.

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

0

Kristall – korrapärase struktuuriga tahke keha.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Kristallid on eristatavad vaid elektronmikroskoobis.

Eesti kivimid PowerPoint

0

Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest.

Aine olekud

0

Kristallidest on tähevärava avamisel abiks kaltsiit.

Teraapiavõimalused inimese aitamiseks referaat

0

Kristallisatsioon – lahustunud aine eraldumine lahusest.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Kristalliline räni on hallika värvusega väga kõva aine.

MITTEMETALLID

0

Kristallid on tahkete ainete levinuim olelusvorm.

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

0

Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt.

Tahke keha füüsika kontrolltööks kordamine konspekt

0

Kristalliinsed materjalid - Võivad moodustada kristalliite.

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

0

Kristallhüdraadid on ained, mis seovad endaga vett.

Keemia - aatomi ehitus

0

Kristallid on pehmed ja madala sulamistemp.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Kristallis - ebatasane, karpjas, astmeline.

Maateadus alused

0

Kristallid on kõvad aga seejuures haprad.

Keemia mõisted

0

Kristallid on näide suure regulaarsusega

Loodus õpetuse 7. kl kokkuvõte

0

Kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs

Nimetu

0

Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur.

Soojusõpetus

0

Kristallis on aatomil kolm vabadusastet.

Soojusõpetuse konspekt

0

Kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks.

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused

-1

Kristallid on elusolendid nagu ka inimesed, taimed, loomad, Emake Maa. Kristallid aitavad taastada inimestel ühendust oma kõrgema vaimse teadvustasandiga ning juhatavad ja toetavad inimesi läbi praeguste oluliste muutuste aegade.

Teraapiad

-1

Kristallikaupmees – mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle.

P.Coelho \"Alkeemiku\" sisukokkuvõte