"kristajniga" - 1 õppematerjal

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

4.5.2. Treenerid Enne Kristina isa treenis teda veel ka Herbert Abel. (Kristina Smigun-Vähi, 2012) 4.5.3. Tunnustused Kristina Smigun-Vähi on tunnustatud Eest Punaseristi 3. Klassi teenetemärgiga, valgetähe 1. Klassi teenetemärgiga. Ta on olnud aasta naine. Eesti aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)22 4.5.4. Isklikku Kristina on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi. Ta on abiellus Kristjan-Thor Vähiga. Tal on Kristajniga üks tütar ja poeg. Tema isa Anatoli Smigun ja ema Rutt Smigun on samuti tegelenud suusatamisega ja võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)23 5. Kokkuvõte. Olümpia ajalugu algas peale Vana-Kreekast 776. eKr. Eesti olümpiavõitjad taasiseseisvuse ajal on Erika Salumäe Barcelona olümpiamängudelt treki sõidus aastal 1998. Andrus Veerplu on kahekordne olümpiavõitja suusatamises aastatel 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos.