Hakati otsima uut mudelit inimeste kriminaalsuse seletamiseks ja jõuti seisukohale, et inimene ei pane kuritegu toime mitte sellepärast, et ta on hingelt kuri ja kriminaalne, vaid kriminaalset käitumist tingib ja stimuleerib ühe tegurina sotsiaalne keskkond milles ta parasjagu viibib (Raska 2001). Kui tahetakse muuta asjade seisu ühiskonnas, kui seatakse näiteks eesmärk vähendada kuritegevust tuleb eelkõige muuta ühiskondlikke olusid. Pikka aega valitses kriminoloogide hulgas ka seisukoht, et kuritegevuse põhjused peituvad vaesuses, madalas kultuuritasemes, harimatuses jne. mida nimetatigi kriminogeenseteks teguriteks. Ühiskonna tegelik areng ja erinevate kultuuride võrdlemine on siiski näidanud et ükski nimetatud faktoritest pole kriminogeenne iseenesest. Tänasel päeval saab paraku hoopis väita, et mida rikkamad ja haritumad on kuritegelikud inimesed, seda suuremaid kuritegusid suudetakse toime panna. 19
.............................................................................................................9 Sissejuhatus Laste seksuaalne ahistamine nõuab avalikkuse suurt tähelepanu. Oma olemuselt on seksuaalkuritegude ja seksuaalkurjategija isiksuse uurimine kompleksne probleem. Pedofiili seksuaaltegevuse mehhanismi, motivatsiooni ja käitumise mõistmiseks oleks hädavajalik seksuaalpatoloogide, kohtupsühhiaatrite, seksuaalpsühholoogide, kriminalistide ja kriminoloogide ühine tegevus antud valdkonna uurimisel ja Eesti ühiskonnale teadvustamisel. Pedofiilia on seksuaalne kiindumus lastesse. Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia kaefebofiiliat, seksuaalset kiindumust puberteedi-ealisse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka kronofiiliat, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse. Üldiselt on pedofiilia puhul tegemist meesterahvaga, kes kasutab oma seksuaalse iha rahuldamiseks alaealisi isikuid
toime kergema kuriteo; } Garanteerida, et kurjategija ei kasuta rohkem vägivalla kui on vaja; Ennetada kuritegu võimalikult odavalt. Neo-klassitsism } Klassikalise koolkonna ideede populaarsuse tulemuseks on piinamisest ja eriti karmidest karistustest loobumine 19. sajandil. Samuti toimus vanglakaristuste struktureerimine vastavalt kuriteo raskusele. } 19.sajandi lõpuks klassikalise koolkonna ideed said ebapopulaarseks kriminoloogide seas. } 1970ndate lõpust kasvab klassikalise koolkonna ideede populaarsus uuesti. Robert Martinson „What Works?“ 1974 } D. Lipton, J.Wilks ja R. Martinson, kes ühines projektiga hiljem, korraldasid meta-uuringu, kus vaadati läbi 231 erinevate rehabilitatsiooni programme hinnangud. } Martinson avaldas oma artikli, kus avaldas arvamust et rehabilitatsiooni programmid ei enneta retsidivismi. } Analüütiline artikkel avaldas suurt mõju poliitikale. James Q. Wilson
3. Determinismi probleem seoses kriminaalse käitumisega. Determinism (piire kindlaks määrama): iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinismi doktriin. Inimkäitumine on põhilises osas, kui mitte isegi täielikult, determineeritud bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete jõudude poolt, mis on suures osas väljaspool indiviidi kontrolli. Kuna kindlad loodus- ja ühiskonnaseadused määravad nende jõudude toimimise, siis kriminoloogide ülesannete hulka kuulub ka kuritegevust mõjutavate seaduste avastamine." Loodus- ja täppisteadustes ennast õigustanud metodoloogia mehhaaniline rakendamine ühiskonnaelu nähtustele ja protsessidele, mis sai võimalikuks niivõrd, kui usuti füüsikalise, bioloogilise ja sotsiaalse põhimõttelist sarnasust, panigi aluse determinismile sotsiaalteadustes, sealhulgas kriminoloogias. Determinism kui õpetus sündmuste ja nähtuste põhjuslikust tingitusest sai 19. sajandi alguse
ei ole leidnud üldist heakskiitu. Reeglina sellele järgnevad teised ehk sekundaarsed märgistamised. 2. sekundaarne märgistamine mida karmim oli primaarne märgistamine, seda tõenäolisemalt libastub isik jälle ja üha enam saab tal sekundaarseid märgistusi olema. Märgistatakse üksikisikuid, sotsiaalseid gruppe, piirkondi. · Konfliktoloogiline käsitlus tuleneb radikaalsete kriminoloogide grupeeringult, kelle arvates seaduste loomine ja neile allumine on üks osa lepitamatust ühiskondlikust konfliktist, mis leiab aset erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Konflikt tekib võimude ja kodanike vahel ja selle lahendamiseks kasutab võim tema käsutuses olevaid sunnimeetmeid sanktsioone. Võimu esindajad on oma sellise käitumisega vägivaldsed teatud ühiskonnaliikmete suhtes, üritades mõningaid kodanikke
milles leiti kurjategijate hulgas palju vähe võimekaid indiviide.Hiljem on küll leitud, et Murchisoni uuringud ei olnud palju korrektsemad kui Goddardi omad, kuid tema seisukoht jäi domineerima pikkadeks aastateks. Näiteks avaldas tuntud kriminoloog E. Sutherland arvamust, et puudulikud ei ole olnud mitte niivõrd kurjategijate vaimsed võimed, kuivõrd uuringud, kus neid võimeid kindlaks teha püüti.Ka veel 1960.1970.aastatel arvati kriminoloogide hulgas, et kurjategijate ja üldpopulatsiooni intelligentsuses erinevusi ei ole. Alles viimasel paaril aastakümnel on jällegi hakatud rääkima kurjategijate teistmoodi intelligentsusest ja mitmed autorid hoiatavad, et intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise seoste eitamisega tuleb olla väga ettevaatlik. IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirschi ja Hindelangi (1977) avaldatud artikkel.9 Nad
järgi olemasolevat normi. Sotsiaalne anoomia tervete eluvaldkondade reguleerituse ebapiisavus või ebasobivus. Hälbekäitumise põhjuseks on normide mitteteadmine ja endale pandud ootuste mitteteadmine Isiku tegevuse piiramine ühiskonnas mistahes viisil kujutab endast konfliktide allikat Mistahes normide loomine viib juba suure sotsiaalse konflikti tekkimiseni Mingid isikud paratamatult pole rahul See radikaalsete kriminoloogide seisukoht Tegelikult toimub kinnipidamiskohtades ja psühhraviasutustes isikute sildistamine, märgistamine Kui mingid asutused võtavad endale õiguse sellist silti külge riputada isikule Siin väärib märkimist ka sotsiaalne kontroll Kogu käsitlus põhineb sotsiaalsel kontrollil, nii formaalsel ehk ametlikul kui mitteformaalsel sotsiaalsel kontrollil, kuid eriti formaalsel Asutus reageerib inimese käitumisele ja sellega kaasneb märgistamine
Sotsiaalne anoomia tervete eluvaldkondade reguleerituse ebapiisavus või ebasobivus. Hälbekäitumise põhjuseks on normide mitteteadmine ja endale pandud ootuste mitteteadmine Isiku tegevuse piiramine ühiskonnas, mistahes viisil, kujutab endast konfliktide allikat. Mistahes normide loomine viib juba suure sotsiaalse konflikti tekkimiseni. Mingid isikud paratamatult pole rahul See radikaalsete kriminoloogide seisukoht Tegelikult toimub kinnipidamiskohtades ja psühhraviasutustes isikute sildistamine, märgistamine Kui mingid asutused võtavad endale õiguse sellist silti külge riputada isikule Siin väärib märkimist ka sotsiaalne kontroll 74
annaabi.ee 
