mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994) Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma seisukohti siiski muuta ja tunnistada, et on olemas ka teistsuguseid kurjategijate tüüpe. Siiski on tänasessegi päeva kandunud tema arusaam sellest, et inimese
Lapsetapmine toimub peamiselt maapiirkondades, kus ei ole piisavalt medetsiintehnikat varasemaks diagnoosimiseks ja soovimatut rasedust lõpetamiseks. Sammuti on piiratud teadmised rasestumisvastastest vahenditest. (Kudrjavtsev 1999) 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE Schwindi ja Franke järgi on võimalik eristada kahesuguseid seletusi: Bioloogilise teooriad: Siia hulka kuuluvad Caesar Lombrozo tööd. Lombrozo oli varaseim kriminoloog, kes tõi välja oma teoorija sellest, miks naised panevad toime kuriteod. Lombrozo järeldas, et iskud arenevad isesuguselt seksuaalsuse ja rassilise piires, nemad erinevad hierarhiliselt nendest, kes on palju rohkem arenenud: valge mees ja kõige primitiivsem mittevalge naine. Lombrozo selgitas, et naiste kuritegevus on vähene inteligentsuse puudumise tõttu. Oma töös ´´Naine kui kurjategija ja prostituut´´, 1894. aastal Lambroso nägi naiste kuritegevuse juurt seksuaalsuses
- käitumist juhib aju - erineva käitumise puhul järelikult erinev aju - kui on erinev aju, siis on erinev kolju Nad uurisid hästi palju kurjategijaid ja käitumistüüpe ning sealjuures, milline nende kolju välja näeb. 1758 1828 Franz Joseph Gall. Praeguseks põhiosa frenoloogia järelduste kompleksist on ümberlükatud. Välja arvatud kõrva tagune kühmuke mida suurem kühm, seda suurem potentsiaalne destruktiivsus. 1835 1909 Cesare Lombroso (Itaalia vangla-arst ja kriminoloog). Selleks ajaks oli loodusteaduslik lähenemine kogu maailmale välja arenenud kui frenoloogidel. Esile oli kerkinud Darwini liikide tekkimise ja evolutsiooni teooria. Lombroso hakkas Darwini teooria mõjul mõtlema ning ta märkas, et paljudel vangidel on atavisme (varasema arenguperioodi tunnus lööb välja üleni karvane inimene, võivad lõpused alles olla). Ta hakkas mõtlema, et kõik on arenenud loomariigist,
Kui porno tarbimise ja vägivalla vahel oleks tugev kausaalne side, siis võiks loota suurt vägivalda seal, kus pornograafia on laialt kättesaadav – ja vastupidi, vägivalla Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. c) Spordimehelikkus - Milles seisneb spordimehelikkus/sportlaslikkus? Mida puudumist seal, kus porno pole kättesaadav (Strossen). Ent selliseid korrelatsioonid puuduvad. Taani kriminoloog Berl Kutchinsky (1970) leidis, et pornograafia legaliseerimine Taanis ei peaks sportlane tegema selleks, et käituda spordimehelikult? Kas erinevates olukordades erinevalt: Võistlusolukorras, Võistlusvälises olukorras, Trennis? Kas soolised erinevused? d) Sport ja sugu. - andnud tulemuseks (loodetud) seksuaalkuritegude tõusu. Milton Diamondi uurimuse järgi laste seksuaalse väärkohtlemise numbrid langesid märkimisväärselt pärast seda, kui seksuaalselt
II Kriminaalmenetluse kohtueelne juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine - Ringkonnaprokuratuur (4) - Riigiprokuratuur III Kohtumõistmine - Maakohtud (4) - Ringkonnakohtud (3) - Riigikohus IV Karistuste täideviimine - Vanglad (6) - kriminaalhooldus - kohtutäiturid 8. Hälbekäitumise kontrolli meetodite ja objekti muutumise ajalooline areng (Foucault, Cohen). Inglise kriminoloog Stanley Cohen jaotab hälbiva käitumise kolme põhiperioodi: Esimene periood (enne 18.saj lõppu) hälbiva käitumise eest sai osaks kehaline karistus. Kasutati mitmesuguseid kehalise karistuse vorme. Tüüpilisemad kuriteod, mis tingisid surmanuhtluse olid nt isikuvastased kuriteod, röövimine, usust taganemine, seksuaalkuriteod. Kasutati eriti julmi surmanuhtluse vorme, nt ihuliikmete maharaiumist Karistus viidi täide avalikult (dramaatiline etendus, suur teater)
Lombroso käsitles ka muid faktoreid: · meteoroloogilised, klimaatilised tingimused · orograafilised tingimused (kui isoleeritud on piirkond muust maailmast) · tsivilisatsiooni tase · elanikkonna tihedus · toitumus · alkohol, narkootikumid · haridus · majandus · religioon · perekonnaseis · jne Ta kasutas algset valedetektorit. 2.3. Enrico Ferri. Enrico Ferri (1856-1929) itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane Ferri faktorite teooria · Füüsikalised faktorid Füüsikalised faktorid on kliima temperatuur jne. Alguses võib tekkida imestus, et miks need peaks siis kuritegevust mõjutama. Kuidas füüsilised faktorid mõjutavad kuritegevust? Kindlasti on vähemalt selles osas kuritegude toimepanemine seotud füüsilise faktoriga, et kas on valge või pime. Valges pannakse toime ühtesid kuritegusid, pimedas teisi. Samuti
vanust, siis ilmnes, et umbes 1/3 noorsõdureist jäid sellele tasemele. Ilmselt oli tegemist liiga kõrge normiga ja nõrgamõistuslikkuse piir viidi 8 aasta tasemele. Selline muutus sundis aga revideerima paljude varasemate uuringute tulemusi, milles leiti kurjategijate hulgas palju vähe võimekaid indiviide.Hiljem on küll leitud, et Murchisoni uuringud ei olnud palju korrektsemad kui Goddardi omad, kuid tema seisukoht jäi domineerima pikkadeks aastateks. Näiteks avaldas tuntud kriminoloog E. Sutherland arvamust, et puudulikud ei ole olnud mitte niivõrd kurjategijate vaimsed võimed, kuivõrd uuringud, kus neid võimeid kindlaks teha püüti.Ka veel 1960.1970.aastatel arvati kriminoloogide hulgas, et kurjategijate ja üldpopulatsiooni intelligentsuses erinevusi ei ole. Alles viimasel paaril aastakümnel on jällegi hakatud rääkima kurjategijate teistmoodi intelligentsusest ja mitmed autorid hoiatavad, et intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise seoste eitamisega tuleb