Aastal 2008 sattus Tal- linna Lastehaigla psühhiaatriaosakonda 68 last (vanuses 11-12) alkoholi- ja narko- probleemidega. Kuna on ilmnenud narkootikumide - ja alkoholiprobleemid just aina nooremate laste seas on oluline kaasata ennetustöösse oma ala spetsialiste. Jõukohane ja läbimõeldud ennetustöö on odavam kui hilisemate tagajärgedega tegelemine. Tõhus ennetus- ja teavitustegevus aitab säästa laste elusid ja tervist ning takistada nende sattumist kriminaalsele teele. Kasvanud on ka HIV/AIDS-i nakatumine ka üsna noorte laste seas. 4. Lahendus Projekti lühiajaliseks eesmärgiks on 25. juuni 2009 läbi viia Keila linna kolme kooli (Keila Algkooli, Keila Gümnaasiumi ja Keila Ühisgümnaasiumi) 5 klassi õpi- lastele(~140) nädalane aktiivõpe mõnuainetest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Projekt kaasab Keila linna noorsoo- ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud vastava kooli-
õppida. Tihtipeale kaasnevad ka gümnaasiumist lahkumisega ka tagajärjed. Kõige levinum on töötus, kuni 30% noortest kes jätavad keskkooli pooleli või kukuvad koolist välja, jäävad töötuks. Võrdluseks, 17-24aastaste põhihariduseta isikute seas on töötuid lausa 52 %. Kui saadakse tööd, siis on see kõvasti väiksema palgaga kui kõrgharidusega inimesel. Uuringud näitavad, et madala haridustasemega inimestel on poole suurem tõenäosus sattuda kriminaalsele teele. Ka riik kannatab, kui paljud noored jäävad ilma keskhariduseta. Riik peab siis rohkem väljaminekuid tegema, küll vanglatesse ja ka veel tööturahasid maksma. Seda olukorda ei saa niisama lihtsalt selliseks jätta ilma midagi tegemata. Lahendusi on mitmeid. Nende jaoks kellel on koolis raske ja hakkama ei saa, tuleks õpikoormust vähendada. Sest osad inimesed ei suuda nii palju õppida kui teised. Üks parimaid lahendusi on ka üks võimatumaid
viibimisel normaalseks tegevuseks ning illegaalseid narkootilisi aineid ostes ei oma tähtsust kliendi vanus, mistõttu on see nooremas generatsioonis üsna levinud. 3. Narkootikumide tarvitamine on mõjutanud noorte elu - halveneb edukus koolis ning suhted pere ja sõpradega. Eeldasime ka, et sõltuvus on saanud probleemiks ja sellega ka omakorda rahalised probleemid, mis võivad viia kriminaalsele teele. 4 1. Teoreetiline taust 1.1 Levinud narkootilised ained ja nende alaliigid 1.1.1 Levinuimad narkootilised ained Üha enam on noorte hulgas levimas erinevad keelatud ained või siis ka legaalsed uimastid ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele
2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad .......... 36 3.2.4 Erinevate joovet tekitavate keemiliste ainete mõju kriminaalsele käitumisele ....... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad .......................................................................................................................................... 47 3.2.6 Erinevad haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ...................................... 47 4. KÜSITLUS KRIMINAALSE KÄITUMISE MÕJUTAJATE KOHTA NING SELLE TEGURITE OMAVAHELINE SUHE ..............................
Kas aga turvalisuse suurendamine on eesmärk, mille saavutamise vahendid võivad olla vastuolus ühiskonna alusväärtustega, on küsitav. See, kui riik paigutab isiku sunniviisiliselt vangistusega analoogsetesse tingimustesse, on olemuselt karistuslik meede ning võib toimuda ainult koos isiku süüdimõistmise ja talle määratud vabadusekaotusliku karistuse täideviimisega. Kõnealust mõjutusvahendit tuleb seetõttu analüüsida ikkagi kui kriminaalsele käitumisele järgnevat sanktsiooni; luua teatavate tunnustega inimeste represseerimiseks teadlikult mingit lisakanalit, kus kehtiksid hoopis teistsugused reeglid kui ühiskonnas üldiselt, ei ole põhjendatud. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast meedet, mille abil tahetakse hakata (vanglas või muus eriasutuses) kinni pidama isikuid pärast seda (sic!), kui nad on oma karistuse täielikult ära kandnud.
Tema koolitee lõppes pärast 7.klassi. Põhjuseks see, et kaaslased naersid ja norisid teda kõnehäirete pärast. Kõnehäired on olnud noorukile tõsiseks psüühiliseks probleemiks. Vaatamata oma madalale hariduslikule staatusele on ta siiski piisavalt palju lugenud ning tunneb huvi maailmavaateliste küsimuste vastu. Ta on käinud tööl kohalikus suures tööstusettevõttes (ladudes tõstukite peal) ning töötanud ka turvateenuseid osutanud struktuuris. Kuidas ta siis nö kriminaalsele teele asus? Linnas, kus tema kasvanud on, ei olevat selles midagi imelikku. Kõigepealt ei ole seal paljudel inimestel tööd. Teiseks olevat linn väike,- kõik tundvat kõiki, kõik teadvat kõiki ning piir, kust lõpeb/algab kriminaalne/mitte kriminaalne maailm olevat seal üsna hägus.Teda olevat nö kaasa tõmmatud. Ühe korra võib ju "kaasa tõmmata" aga kas on see võimalik teinegi kord? "Kõik on võimalik, eriti aga siis, kui kellelegi tahetakse kätte maksta
• Teooriad pööravad tähelepanu inimeste interaktsioonidele erinevate institutsioonidega, organisatsioonidega ja protsessidega ühiskonnas. • Kui suhted institutsioonidega on positiivsed, toetavad nad indiviidi pro-sotsiaalset käitumist. • Igast inimesest, vaatamata rassile, klassile jne võib saada hälvik või kurjategija. Sotsialiseerimise elemendid Kõige rohkem uuritakse järgmiste sotsaliseerimise elementide mõju kriminaalsele karjäärile: • Perkond • Kool • Eakaaslased • Kirik Sotsiaalse protsessi teooriad Õpiteooriad Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria (Sutherland) Alaealiste õigusrikkujate (delkventne) subkultuur (A. Cohen) Võimaluste teooria (Cloward & Ohlin) Neutraliseerimise teooria (Sykesja Matza) Kontrolli teooriad Sotsiaalse kontrolli teooria (Hirschi)
Intelligentsuse alla kuuluvad ka kognitiivsed võimed ja oskused alates oskusest verbaalselt (sõnade abil)probleeme lahendada kuni moraalsete otsuste tegemiseni. Paljud uuemad interventsiooniprogrammid, millest mõned on osutunud suhteliselt edukaks,ongi olnud suunatud kurjtegijate kognitiivsete oskuste parandamiseks.Intelligentsusega on seotud mitmed siiani täpselt vastamata jäänud küsimused, mis teeb keeruliseks hinnata selle omaduse mõju kriminaalsele käitumisele. Esitame need lühidalt, nagu seda nägi Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni 1996. aastal töötanud uurimisgrupp (Task Force). 1. Geneetilised erinevused mängivad suurt rolli individuaalsete erinevuste kujunemisel (psühhomeetrilises) intelligentsuses, kuid mil viisil pärilik komponent toimib, pole siiani selge. Geneetiliste erinevuste tähendus kasvab vanusega, kuid pole teada, miks. 2
t. profülaktilised jõupingutused erinevad siin oma mõõtkava poolest. 107 Seejuures nimetatud profülaktikat võib teostada üheaegselt nende isikute kindlakstegemisega, kes võivad astuda kuritegelikule teele, ja nende mõjutamisega. Antud asjaolu vajab seda enam rõhutamist, et sageli tulevased ohvrid ringlevad samas pahelises kriminaalses maailmas, kus ka tulevased kurjategijad. Nimelt seetõttu on vajalik kriminaalse ja kriminaalsele lähedase subkultuuri uurimine, kaasa arvatud selle raamides toimuvate sotsiaal-psühholoogiliste ja muude protsesside uurimine. 108 107 . (2007). . [http://www.referats.net/pages/referats/rkr/page.php?id=46480]. 27. Märts 2009 a. 108 BestReferat.ru . (2005). . [http://www.bestreferat.ru/referat-43277.html]. 27. Märts 2009 a 47
sotsiaalse kontrolli kaudu. Teiseks, selline sotsiaalne kontroll tekitab olukorra, kus inimene ise hakkab ennast hälbivaks ja kuritegelikuks pidama ehk siis sisemine märgistamine. Kui inimene tembeldatakse nt vägivaldseks ja ohtlikuks, võib ta hakata seda ennustust täide viima. Kolmandaks, igapäevased sotisaalse kontrolli süsteemid tekitavad just nagu automaatselt ühiskonda teatud hälbivusastmed. Siin tuleb vahet teha primaarse ja sekundaarse hälbivuse vahel. Esimesele kriminaalsele teole (primaarne) järgneb märgistus, mis viib kuritegeliku käitumise jätkamiseni ja karjäärini (sekundaarne). Peale indiviidide võib märgistada ka inimkollektiive. Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi
Siin lähenebki märgistusteoreetiline suundumus hälbivuse funktsionaalsele seletusele. Selle peale võiks küsida, et kas hälbivust ja kuridegevust ei oleks üldse, kui mingit märgistamist ei toimuks. On ju kurjategijaid, keda pole kunagi tabatud ja seega ka märgistatud. Seepärast tehakse vahet primaarse ja sekundaarse hälbivuse vahel. Siin tuleb vahet teha primaarse ja sekundaarse hälbivuse vahel. Esimesele kriminaalsele teole (primaarne) järgneb märgistus, mis viib kuritegeliku käitumise jätkamiseni ja karjäärini (sekundaarne). Peale indiviidide võib märgistada ka inimkollektiive. Märgistamisel on ka omad sotsiaalsed tagajärjed. Näiteks öeldakse, et need on sellest külast sealt pärit, ega neist õiget asja saa. a) väline stigmatisatsioon mida ühiskond teeb sotsiaalse kontrolli kaudu. Ühiskonnas rikutakse reegleid väga sageli, kuid
annaabi.ee 
