Tööõnnetusest teatamine Kõigepealt peab olema töökohas paika pandud teavitamis süsteem, mida peab teadma iga töötaja. Harilikult tuleb teavitada tööjuhti, kes organiseerib esmaabi või organiseerib kannatanu transpordi arsti juurde või koju või kutsub välja kiirabi. Tööjuht peab teavitama sellest õnnetusest tööandjat. Teatamine kerge tööõnnetuse korral Arst peab saatma teatise viivitamatult tööandjale ja tööinspektsioonile, teatis peab olema kirjalik või krijaliku taasesitamise võimaluse vormis(email). Kui töötaja on haiguslehel vähemalt 1 päev, peab tööandja saatma tööinspektsiooni 13 päeva jooksul tööõnnetuse raporti(mille vorm on tööinspektsiooni koduleheküljel). Raportile peab alla kirjutama ka töökeskkonna volinik. Raske tööõnnetuse korral Arst saadab teatise viivitamatult tööinspektsiooni ja tööandja samuti raporti. Surmaga lõppenud õnnetused
Distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuse vormistamiseks koostab tööandja vähemalt kahes eksemplaris krijaliku dokumendi. Distsiplinaarkaristus loetakse määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, märatud uut distsiplinaarkaristust. Töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena võib olla karistuseks töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, töötaja suhtes usalduse kaotamisel, samuti töötaja vääritu teo või
annaabi.ee 
