konkreetsemalt seotud oluliseimad mõisted, anti ülevaade büroohoonete erinevatest liigitustest ning toodi välja peamised büroohoonete arendamisega seotud põhitõed. Töö teises, büroohoonete klassifitseerimisele keskendunud osas, tutvustati büroohoonete klassifitseerimise rahvusvahelisi põhimõtteid, arutleti Eesti olukorra ja siinsete erinevate klassifitseerimise näidete üle ning toodi veidi näide Bulgaaria põhisest büroohoonete veidi kriitilisemast klassifikatsioonist. Seejuures ilmnes, et Eesti puhul on olemas nii kinnisvara hindajate, kui ka kinnisvarafirmade klassifikatsioonid, kuid sellele vaatamata kasutavad mitmed meedias sõna võtvad isikud üksnes nendele teadaolevatel alustel põhinevaid hinnanguid. Töö kolmandas, analüütilises osas selgus, et uurimistöö fookusesse valitud 8 aasta jooksul on Tallinna büroohoonete turgu valitsenud mitmed
Ebavõrdne kohtlemine lähtudes kirjeldusest differentia specifica. Võrdsuspõhiõiguse eesmärgiks on võrdne kohtlemine. Meie kõigi puhul kohtleb riik meid ebavõrdselt. Kõiki ei saa võrdselt kohelda, näiteks anda kõigile sama isikukood. Saab nõuda ainult võrdselt kohtlemist kellegi teisega, ei saa nõuda tagurpidi diskrimineerimist, isegi mitte soo puhul. Seda saab nõuda ainult siis kui PS selle ette näeb. Kui ei oska võrdlusgruppe moodustada, siis tuleb lähtuda kõige kriitilisemast grupist, mis kõige tõenäolisemalt rikkumisele viib. Riigikohtu võrreldavuse tingimus: et asju võrrelda, peavad need olema võrreldavad. Kas on olemas midagi, mida ei saa kellegi teisega võrrelda? Kas õunu saab pirnidega võrrelda? Võrreldavus ei ole seega eraldi kriteerium. Peame leidma õige soomõiste ja suutma kirjeldada antud kontekstis olulist. II Erilised võrdsuspõhiõigused (ei kehti enam) Kuni 2011 -> §12 lg1, 2 olid erilised võrdsuspõhiõigused