Kukutas Läti senise valitsuse ja seadis uue Saksameelse Eesti nõudis Landeswehri lahkumist Lätist 1919.a. juunis Võnnu ümbruses kokku- põrked Sakslased hõivavad Võnnu 1919. a. 19. juunil Landeswehri laiarindeline pealetung. Võnnu lahing 19.-23. juuni 1919.a. Võnnus toimunud lahing Lahingus 16 000 Eesti-Läti meest ja 20 000 parema relvastusega sakslast 21. juunil – kõige kriitilisemal hetkel tuli soomusrongidega Kuperjanovi pataljon 23. juunil hõivati Võnnu – Võidupüha 3. Juulil 1919. aastal relvarahukokkulepe Landeswehr sunniti taanduma Saksamaale Võim Lätis- K.Ulmanise rahvuslikule Läbirääkimised venelastega 5. dets. 1919. a. algas Tartus läbirääkimised Uus Vene rünnak Värska ja Narva all • Suudeti peatada Punarmee väed on väsinud 3. jaan. 1920. a
Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”. 1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid. 1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus
CNN uudisteportaalis on juba 6. jaanuaril: “A mysterious virus is making China (and the rest of Asia) nervous. It's not SARS, so what is it?“ (Salapärane viirus muudab Hiinat (ja ülejäänud Aasiat) murelikuks) [11]. Seega võttis selle väga olulise info saabumine Eestisse vähemalt kaks päeva aega. Huvitav on Hiina meediaväljaannete reageerimine viirusepuhangule. „Valitsuse esialgne reaktsioon epideemiale võimaldas viirusel kiiresti kanda kinnitada, sest kõige kriitilisemal hetkel otsustasid ametnikud selle asemel, et kriisile vastu astuda, seda salajas hoida, vältimaks avalikku ärevust ja poliitilist piinlikkust. Võimud vaigistasid neil nädalatel arstid ja teised meditsiinitöötajad punaste lippude tõstmise eest. Ohu tõsidust pisendati ning 11 miljonit Wuhani elanikku jäeti teadmatusse, et nad peaksid end kaitsma.” [12]. Soomes Katriin Saar 11.d
Bermondti olukord polnud siiski roosiline, varustamise katkemine tingis vajaduse kiirele tegutsemise. Tuues ettekäändeks oma tagala kindlustamise Läti ja Eesti vastu sõjategevuse ajaks enamlastega, võtsid Bermondti väed ette oktoobri alguses sõjakäigu Läti vastu. 8.oktoobril vallutasid nad Riia lõunapoolsed eeslinnad. Suhteliselt nõrk Läti sõjavägi ei suutnud valgete survele vastu panna ning seetõttu oli Läti Ajutine Valitsus sunnitud paluma Eestilt sõjalist abi. Lätile kõige kriitilisemal hetkel, mil nad olid valmis Riiat maha jätma, jõudsid 10. oktoobril sinna Eesti soomusrongid, kes võtsid Riia kaitsmise enda kanda. Samal ajal hakkas "Läänearmee" võitlusvaim raugema - lubatud sõda enamlastega taandus ebamäärasele positsioonisõjale. Tänu eestlaste eestvõttel toimunud kaitse organiseerimisele ja vasturünnakutele muutus rinne kindlamaks nii, et 23. oktoobril võisid Eesti väed Riia alt lahkuda.
Siinses loos satuvad poisid oma ulja eraluurekäigu tulemusel Landeswehri sõja kõige tulisemasse rindelõiku. Konkreetsel kujul on nende ettevõtmine autorite looming, kuid seesugust improviseerimist oli Vabadussõja ajalugu täis. Eesti sõduri, nagu ka soome oma, suhe käsku ja ülemusse oli hoopis teistsugune - heasoovlikult öeldes loovam - kui vene või saksa sõduri oma. Üks pole halvem teisest, igal rahval on tark sõdida oma loomuse kohaselt. Episood, kuidas kõige kriitilisemal silmapilgul jõuab vaenlase läbimurdekohta Eesti soomusrong kuperjanovlastega, on kummatigi tõepoolest toimunud. See juhtus 21. juunil 1919 Põhja-Lätis Lode jaama juures, tuues kaasa otsustava pöörde Landeswehri sõjas, ja seda võib pidada ka kogu eestlaste ajaloo üheks ülevamaks hetkeks. Kättemaks vihatud «paruneile» oli eriti magus, võrreldamatult magusam kui võit vene punaste üle, sest venelastega oldi alles äsja, maailmasõjas, sõditud õlg-õla kõrval.
annaabi.ee 
