literaadid kõrgema haridusega inimesed, peamised kriitikud siinse olukorra puhul talupoegade õigustusele juhitakse tähelepanu juba 18.sajandil sakslastest literaadid/kirikuõpetajad paljud sakslasest literaadid tahtsid peale õppimist paar aastat koduõpetajana tööd teha, mõni aasta hiljem sai karjääriredelil tõusta eestis toimuv ei vasta kuidagi valgustusaja ideaalidele (orjus, õigusetu seisund jne) olukorra kriitikuteks sageli ka kirikuõpetajad, nad püüdsid talupoegade olukorda parandada ja pakkuda välja reformiplaane jne majanduslikud kaalutlused on valdavad pärisorjuse juures nähti probleeme selles, et see vähendab talupoegade majanduslikku tootlikust kui teab et täielikus sõltuvuses mõisnikust, siis pole tal mingit motivatsiooni investeerida produktiivsemate viiside kasutuselevõtmiseks
Klassikalised väljendused selles osas leiame me J.Locke'ilt ja Montesquieu'lt. · Kõigi demokraatliku osalemise nõue võimust. Nende printsiipide elluviimine õnnestub väga mitmel teel. 1)Inglismaal lööb läbi konstitutsiooniline monarhia. 2) Kontinendil on tulemuseks "valgustatud absolutism" põhimõttel: "Ei midagi rahva kaudu, kõik rahvale." 3) Prantsusmaal proovitakse 1789 aasta revolutsioonis uusi ideid riigi valitsemises ja kodanike õigustes. Mõistuse valitsuse kriitikuteks kujunevad: J.-J. Rousseau (1712-1778) ja I. Kant (1724-1804)
vaid ühtlasi ka kui eesmärki. Selle maksiimi mõte on, et inimesed pole objektid või vahendid mingite (ühiste) eesmärkide saavutamiseks. Alati tuleb nii ennast kui ka teisi inimesi kohelda kui tingimusteta väärtuslikke. NIETZSCHE 20. sajandil on platonistlik filosoofia sattunud tugeva kriitikatule alla ning on püütud korduvalt platonismi kui mõtlemise tava kõrvale jätta, ületada või dekonstrueerida. Suurimateks platonistliku tava kriitikuteks võib pidada analüütilisele traditsioonile aluse pannud loogilisi positiviste ja kontinentaalse filosoofia raames eksistentsialiste ning nende poolt tunnustatud 19. sajandi mõtlejat nimega Friedrich Nietzsche. Filosoofias käsitles nihilismi esmakordselt Friedrich Nietzsche, kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja iguse ümberhindamise. Nietzsche pidas kristlikke väärtusi nihilistlikeks ja