Peale selle peaksid eeldused tulenema usaldatavatest ja kindlatest vaatlusandmetest (Chalmers 1998, 36). Just neid eespool esitatud nõudmisi ja küsitavusi peab M. Remmeli raamatule ette heitma. Esiteks ilmneb kogu raamatu ulatuses selgelt autori individuaalsete arvamuste ja eelistuste 2 jada, kus allikaid valitakse vastavalt oma teooriale ning omavahel seotakse kriitikavabalt komponente laskmata ennast segada sellistest asjaoludest nagu aeg ja ruum. Nii näiteks seostab autor etnograafilisi varrukalõikeid ja luike kujutavaid kaljujooniseid (Remmel 2007, 169), kiviaedu, luigekujulisi petroglüüfe ja sealt edasi oletatavaid muinasobservatooriume (Remmel 2007, 106). Isiklik seletus või vähemalt siinkirjutajale arusaamatu seos peitub ilmselt sõna ,,lima" pidamises siinsete rahvaste ürgse tüvega sõnaks, millest hiljem on
konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. Pilet 14. F. Perls. Gesaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid. Perlsi isiksuseteooria on praktiline isiksusarendusõpetus, kus tuleb keskenduda olevikule. Inimene peab olema iseendaga kontaktis. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride (polaarsus). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine moonutab või katkestab negatiivse allika. Introjektsioon võõraid vorme võetakse kriitikavabalt. Projektsioon enda omadusi omistatakse teistesse. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast.
igasugust tehnoloogilist ja sotsiaalset arengut positiivseks edasiliikumiseks. Samasisulise kriitika suunatakse nii totalitaristliku kui ka liberaalse korra vastu väites, et need näiliselt üksteisele vastanduvad süsteemid püüdlevad tegelikult samasuguste eesmärkide poole, ehkki kasutavad selleks erinevaid vahendeid. Nii Hitleri Saksamaa kui ka USA pürivad allutama indiviidi, vormima temast süsteemi huvidele vastava massiinimese, kes on ülaltpoolt kontrollitav ning aktsepteerib kriitikavabalt süsteemi propageerivat maailmavaadet. 10. Retseptsiooniesteetika põhimõtted. Mis on ootuskorisont? Kuidas see toimib kirjandusajaloos? Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt
on meeled. Nende kaudu hakkavad inimlapsel ka justkui iseenesest välja kujunema arvamused. 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Seevastu mõistuslikuks olemustunnetuseks pole lapsed peale sündi veel pikka aega võimelised. Nii peavad inimese esmaseks tunnetusvormiks jääma tema arvamused, mida ta enda kogemuste najal omandab või ka täiskasvanute käest kuuleb ja heas usus, see tähendab aga kriitikavabalt, omaks võtab. Nüüd ongi küsimus selles, kuidas inimene jõuab arvamustelt teadmiseni. Platoni järgi ei saa tunnetus selle ülemineku protsessis toetuda arvamustele. Miks mitte? Milliseid teoreetilisi raskusi kätkeb endas püüdlus tuletada kogemusele toetuvast tunnetusest teadmisi selle sõna platonlikus tähenduses? Oli ju Platoni ontoloogias juttu sellest, et ideed/olemused on igas üksikus nähtuses kohalolevad ning nende kohalolu ilmneb sama liiki
Geštaldis kasut seda nt: grupp- kuum tool, teised hakkavad ütlema talle seda, milline ta ei ole. Ja inimene nt tunni jooksul üritab mängida oma vastandit. Sageli mõistetakse, et igapäevaselt käitutakse vb sarnaselt. Kaitsemehhanismid. Püüab nt pingettekitavat kontakti vältida. Suuresti ongi kaitsemehhanismid kontaktist hoidumise meetodid, mida inimene elu jooksul omandab. Võivad nö sisse lülituda suvalistes olukordades. 1) Introjektsioon. Ilma struktueerimata ja kriitikavabalt võetakse teiste arvamusi ja uskumusi omaks. Allaneelatud tõde lapsepõlvest võib mürgitada isiku elu- ei sobi nt enda elu ja stiiliga üldse kokku. ?????????????????????????? PALJU MATERJALI PUUDU---- SEGADUS 2) Obama- Mina niisama kitliga ^^ Mina niisama suppi keetmas. Mina niisama kodutuga MINA pesupäeval. Obamal on orks lallalalaaaa Hulgaliselt harjutusi. Aitab . 3) PS- Arvestusel. Retroflektsioon
konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. Pilet 14. F. Perls. Gesaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid. Perlsi isiksuseteooria on praktiline isiksusarendusõpetus, kus tuleb keskenduda olevikule. Inimene peab olema iseendaga kontaktis. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride (polaarsus). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine moonutab või katkestab negatiivse allika. Introjektsioon võõraid vorme võetakse kriitikavabalt. Projektsioon enda omadusi omistatakse teistesse. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast.
Kõik tekstis on kinni kõikvõimalikes võimusuhetes, et ükskõik kui süütud või meelelahutuslikud nad ka väljastpoolt ei tunduks, vahendatakse meile tegelikult võimu poolt selgelt kujundatud nähemust, hoiakuid ja kõike muud, aga erinevalt klassikaliselt marksistlikust hoiakust on Birminghami koolkonna teoreetikud arvamusel, et nende populaarkunstide tarbijad ei võta neid hoiakuid kriitikavabalt omaks. Selles populaarkultuuri keskkonnas toimub: · toimub pidev võitlus tähistamisõiguse eest see seisneb muuhulgas selles, et meediavahendatud ja võimu poolt kujundatud stereotüüpe võidakse parodeerida, seestpoolt lõhkuda, alguses üritada oma maailmasse sobitada ja kui ei sobi, siis kujunevad suhted inimest ümbritseva mediosfääriga teistsuguseks kui mediosääfi loojad ja kujundajaid neid alguses plaanivad. B
seista. Tihti üritatakse ebameeldivast kontaktist ära minna. Inimene selle kaitsemehhanismi tagajärjel enamasti alandab oma teadlikkuse määra seniks, kuni oht on möödas. Häda hakkab siis, kui neid kaitseid on palju ja ohuolukord kestab kaua, siis võib inimene hakata neid kasutama isegi siis, kui ohtu või vastavat situatsiooni ei esinegi: · Introjektsioon See tähendab sisuliselt seda, et inimene võtab kriitikavabalt teiste mingeid uskumusi, norme, väärtusi omaks, analüüsimata. · Projektsioonid Sellised kaitsemehhanismid, kui inimene omistab mingid oma osad keskkonnale. Kannab endast mingid jooned enamasti teistesse inimestesse, aga võib ka mingisse elutusse keskkonda neid kanda. Kui on projektsioone palju, siis sagedasti on see seotud sellega, et ei soovita mingeid enda jooni näha. Aga see võib juhtuda ka positiivsete
Inimene selle kaitsemehhanismi tagajärjel enamasti alandab oma teadlikkuse määra seniks, kuni oht on möödas. Häda hakkab siis, kui neid kaitseid on palju ja see oht, stress, pinge kestab pikka aega. Siis need kaitsemehhanismid on pidevalt sisselülitunud. Inimene hakkab neid kasutama isegi siis, kui ohtu või vastavat situatsiooni ei esinegi. Põhilised kaitsemehhanismid, millega enamasti grupitöös tegeletakse: 1) Introjektsioon See tähendab sisuliselt seda, et inimene võtab kriitikavabalt teiste mingeid uskumusi, norme, väärtusi omaks. Ilma läbi analüüsimata, ilma kriitikata võtab ta need passiivselt endale. Ta ei tee endale selgeks, kas ta üldse tahab seda või mitte. Kui on võetud omaks mingi võõras põhimõte, siis sellega tekib psüühikas probleeme. 2) ???Projektsioonid Sellised kaitsemehhanismid, kui inimene omistab mingid oma osad keskkonnale. Kannab endast mingid jooned enamasti teistesse inimestesse, aga võib ka mingisse elutusse keskkonda
annaabi.ee 
