"kriitikaeelsest" - 1 õppematerjal

Immanuel Kant

viimastel kümnenditel, siis laienes ka tema kirjavahetus. 1797. aastal, tundes, et jõud hakkab raugema, loobus Kant pedagoolisest tegevusest, kuid jätkas oma filosoofilisi uuringuid. Tema „Postuumne teos“ („Opus postumum“) anti välja alles XIX saj. 80-ndatel aastatel. Sealt nähtub autori mõttemaailmas kasvav seesmine ebakõla ja lõhenemine. Kant suri 1804.a./2, 15/ Nüüd hakkame Kanti filosoofiat põhjalikumalt „lahkama“. Alustame siis kronoloogiliselt – kriitikaeelsest järgust. 1755. a hakkas Kant Köningsbergi ülikoolis pidama eradotsendina pidama loenguid metafüüsika ja mitmesugustest loodusteadustest, füüsilise geograafia ja mineraloogiani välja. Püsiva elatise puudumise tõttu tuli ta taluda teravat ainelist kitsikust ja 1765. a oli ta sunnitud leppima Kõningsbergi kuningliku lossiraamatukogu abiraamatukoguhoidja tagasihoidliku kohaga, tema taotlused professori ametikohale jäid