endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada Kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele Open Window, Collioure Kunstnikke veel Raoul Dufy (18771953) - muusika motiiv Albert Marquet (18751947) meri, veekogud Maurice de Vlaminck (18761958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Andre Derain (18801954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Avatud aken - Raoul Dufy Baía de Nápoles - Albert Marquet Ekspressionism Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks Saksamaal tegutsenud ekspressionistid 1905. aastal moodustus rühmitus "Die Brücke"
Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. Raoul Dufy. Lipuehtes tänav, Le Havre. 1906. Raoul Dufy. Houses in Trouville. Maurice de Vlaminck (1876–1958) Kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Maurice de Vlaminck. Deraini portree. 1905. Maurice de Vlaminck. Maastik kolme puuga. 1906. André Derain (1880–1954) kasutas kriiskavaid ja puht toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. André Derain. Matisse’i portree. 1905. André Derain. Westminsteri sild Londonis. 1906.
Futurism Esimene futuristlik manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine futuristlik manifest Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest. Kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. Futuristide taotlused Taotleti korraga paljude rahutute muljete kujutamist. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi.
Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Albert marquet Albert Marquet Andre derain Andre derain Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck Raoul Dufy Raoul dufy Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (18711958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid.
tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Eriti vaimustab futuriste tehnika areng ja selle kajastamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Masinaajastu olemuseks on liikumine ning kunsti ülesanne on väljendada dünaamikat. 1910. aastal esitati futuristlike maalikunstnike manifest. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, s o ühel pildil esitada järgnevaid olukordi ja seisundeid. Kasutati teravaid ja võimalikult kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjusid jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad toonid. Futurismi tähtsamad esindajad on UMBERTO BOCCIONI (1882-1916), CARLO CARRA (1881-1966), GIACOMO BALLA(1871-1958) ja GINO SEVERINI (1883-1966). Liikumise edasiandmiseks kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik kujutada sama objekti mitut erinevat asendit. Selle tüübi näiteks on pilt, kus daami kõrval sibaval koerakesel on palju jalgu, näeme ka võnkuva keti mitut asendit ja
rühmitusenamasti kuj. loodusvaateidruumilisusest vaimustus tehnika(eriti masinate)arengu vastukuj aja kaugenemine Eesmärk: välj.kunstniku meeleolu,rõõmustada kulgu ja liikumist realistlikult;-lähtuti kubismistkuj helisid vaatajaid oma kunstiga *rühmituse(?) keskseim kuju oli ja linnamüra kaarte või ringidegakasut eredaid värve või Henri Matisse,kes jäi ainukesena truuks fovismile elu kriiskavaid värvikombinatstoovad sisse helide lõpuni.kuulusid veel:Maurice de Vlaninck,Andre kujutamisearhitektuuri kavandid *lutsism-venemaalt Derain,Albert Marquet,Raoul Dufy EKSEPRESSIONISM erksavärvilised kiired *umberto boccioni,carlo carra,gino Aeg:1905 Saksa Nimetus:pr.k expression-väljendus severini*eestis ado vabbe ABSTRAKTSIONISM
Teosed on vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault
Teosed on vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault
4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel enamasti värvilisi, kriiskavaid toone nagu Kreutzwaldile külla minnes. Samas olid madalat sugu eestlased räbalates, võiks öelda, et kartulikotis, piha ümber vöö asemel nöör. 6. Tegelased Peategelane Lydia oli väga peenike ja pikk noor neiu, mustade pikkade juustega. Hääl oli tal õrn ja hele. Minule peategelane ei meeldinud. Minu arvates välimuselt ei sobinud ta Lydiat etendama. Mina näen Lydiat kui tugeva karakteri ja kehaehitusega võimukat naist ja Ragne Pekarev seda ei kujutanud
meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni. · Raoul Dufy (18771953) tema teostes on sageli muusika motiive. · Albert Marquet (18751947) · Maurice de Vlaminck (18761958) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini. EKSPRESSIONISM (19051920) Ekspressionismi nimetus pärineb prantsuse keelest, mis tähendab väljendust, on 20
Areng tohutu kiire! · Piltidel kujutatakse kiiret liikumist -- nt. jalgade liikumine, 4 jala asemel on kujutatud 20 jalga, et anda edasi kiirust. · See kunst ei väljenda in. Tundeid ja hingeprobleeme. Thenika on loonud täiesti uue ja kõrgema ilu. · Masinateajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat. · Maalikunst pidi loonuma traditsioonolistest motiividest, näiteks aktimaalist. · Kasutati võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. · Futurismi tähtsaimad esindajad on UMBERTO BOCCIONI, CARLO CARRA, GIACOMO BALLA ja GINO SEVERINI. · BALLA "Koer keti otsas" püüab edasi anda kiiret liikumist. "Viiuldaja käed" sama värks, ei saaks olla värviline, mudu oleks läheks nii segaseks. · SEVERINI Kasutas ronge ja sõjatehnikat. "Tulistav suurtükk" palju teksti, nagu kubismisgi
Duke Ellington (jazz-muusika omapärasemaid isiksusi, keda ei saa paigutada ühegi kindla stiili raamidesse. Ta on võtnud kõigilt midagi ja samas säilitanud omanäolisuse. Tema üks tuntum pala on nt 'Mood Indogo' BEBOP -Tekkis 40-datel -sõna imiteerib tüüpilist rütmifiguuri, mis esineb antud stiilis. -Stiil ei ole enam sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu oli Swing. -väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli. -Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmisviisi nimetatakse scat- lauluks. -Charlie Pakerit (altsaksofonist) peetakse bebop'i stiili rajajaks -Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse.
aastal ajalehes '' Le Fiagro''. Avaldustel oli ülepakutud teatraalne ja tundeküllane stiil. Manifestil kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti, sest vana on kõlbmatu. Futuriste vaimustab tehnika areng. 6.) Teise manifesti ideed: Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest ( nt. aktimaalidest). Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Tuli kasutada võimalikult tervavaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. 7.) Kunstivoolud, millelt futuristid inspiratsiooni said: - kubism maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks 8.) Futurismi seos poliitikga: I MS sündmused vapustasid futuristide liikuist, uuenemise ja jõu kultus tõukas paljusid futuriste kaasa minema äärmuslike massliikumistega. Liituti Mussolini fasismiga. 9.) Futurismi arhitektuur võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed
sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. TARBEKUNST AUTOR: Roy Lichtenstein ROY LICHTENSTEIN Roy Lichtenstein on pop art kunstnik, ta elas 1923-1997 aastatel. Ta võttis teemad reklaamist ja argistest tarbeesemetest.1960.aastal hakkas ta huvi tundma Ameerika koomiksite vastu. Kunstnik allutas oma stiili koomiksite jahedal joonistuslaadile. Ta kasutas helgeid, kriiskavaid värve ja trükitööstuse stiilti. MAALIKUNST AUTOR: ANDY WARHOL Andy Warhol Andy Warhol sündis 6.augustil 1928 Pittsburgis ja suri 22.veebruaril 1987 New Yorgis. Ta oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. Tema vanemad olid russiini päritolu immigrandid. Perekond oli väga usklik. Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963. aasta teos "Kaheksa Elvist" ja see müüdi 2008. aasta sügisel
aasta suvel. Kahjuks ei saanud kaks hiilgavat muusikut omavahel läbi ning 1940.aasta jaanuaris sai Frankist veelgi kuulsama orkestri juhi Tommy Dorsey solist. Juba esimese koostööaasta jooksul ilmus müügile 20 singlit. Osalemine filmis ,,Las Vegas Nights" tõstis laulja aasta populaarseima artisti staatusesse. 1942.aastal alustas Sinatra soolokarjääri. Vana-aasta õhtul New Yorkis toimunud legendaarne kontsert oli ajaloos esimene, kus saal oli täis hüsteeriliselt nutvaid ja kriiskavaid teismelisi tüdrukuid. See oli tänapäevase staarikultuse sünnihetk. Nelja ja viiekümnendate vahetusel toimunud madalseisust üle saanud, naasis Sinatra lavadele uue imagoga just sellisena, nagu me teda mäletame. Kunstiline kõrgvorm oli saavutatud ja seda ei andnud ta enam käest. Järgnevad aastad tõid kaasa parima kõrvalosatäitja Oscari filmi eesti ,,From Here To Eternity" ja kõikvõimalikud muusikapreemiad kinnistasid Sinatra reputatsiooni mitmekülgse ja andeka artistina
Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või
Nad said 6 last: Magdalena, Margarete, Paul, Elisabeth, Hans, Martin. (Biography.com editors 2016) 5. Hilisemad eluaastad 1533. aastast kuni tema surmani 1546. aastal, töötas ta teoloogia dekaanina Wittenbergi ülikoolis. Selle aja jooksul kannatas ta pajude haiguste all, sealhulgas artriit, südamehaigused, seedehäired ning füüsikaline valu ja sotsiaalne pinge, mis olid tingitud olles tagaotsitu. See kõik võis kajastuda ka tema kirjutistes. Mõned teosed sisaldasid kriiskavaid ja solvavaid väljendeid mitmete ühiskonnakihtide vastu, eriti juutide ja vähesel määral ka moslemite, sealhulgas Lutheri uuring ’’Juudid ja nende valed’’. Reisil tema kodulinna, Eislebeni, suri ta 18. veebruaril 1546. aastal, olles 62. (Biography.com editors 2016) Kasutatud materjalid Biography.com editors. Martin Luther Biography http://www.biography.com/people/martin-luther-9389283#synopsis 18. detsember 2016 5
futurismiks. Oma plaane esitati nn manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjanduses. Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli Marinetti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Masinaajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada liikumist. 1910 aasta manifestis nõuti maalikunstis loobumist nt aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult tervaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt. Kuulsad: Giacomo Balla (Koer keti otsas); Carlo Carra (Anarhist Galli matused); Umberto Boccioni ( Inimkeha dünamism). Liikumise edasiandmiseks leiti kaks viisi: 1)kujutada liikuva objekti mitut järgnevat asendit 2) teine toutub rohkem kubismile. Skulptuuris Boccioni; arhitektuuris Sant'Elia (lennujaam ja raudteevaksal). Teine futurismi levikoht peale Itaalia oli Venemaa (ühiskonnal ja vaimuelul oli kõige rohkem ühist). Radikaalne
a. 4) Milliseid seisukohti kuulutas futurismi esimene manifest? * Tsivilisatsiooni saamuvutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. * Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. * Tehnika areng ja selle kajastamist väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. 5) Milliseid seisukohti esitati 1910. aasta maalikunstnike manifestis? * Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. * Kästi kasutadavõimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. * Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. 6) Nimeta futurismi tähtsamaid esindajaid maalikunstis! * Umberto Boccioni * Carlo Carra * Giacomo Balla * Gino Severini 7) Kuidas andsid futuristid maalil edasi liikumist? Nimeta kaks peamist võimalust, nimeta õpiku illustratsioonide seast mõni näide ja kirjelda viimast oma sõnadega! 1. Oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise
lugeda eesti kunstnikuks. Enamik eesti pagulasi peatus esialgu Saksamaal ja seal asutati 1946.a. Eesti Kujutav- kunstnike Kogu. Algas elav näitusetegevus. Peagi hakkasid pagulased siirduma teistesse maadesse, eriti Rootsi, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. Kujutavkunstnike Kogu asus 1950.a. USA-sse. Peamiseks asupaigaks sai Rootsi, kus 1962.a. asutati Eesti Kultuuri Koondis. Omanäoliseks kunstnikuks Rootsis kujunes ENNO HALLEK (1931- ...),kes kasutas popkunstile omaseid kriiskavaid värve mitte ainult lõuendil vaid ka tarbeesemetel, sealhulgas ka kaluriaerudel, nagu meenutamaks oma sõudmist noore põgenikuna üle mere. Loobus nelinurksest pildiformaadist. On loonud ka monumentaaltöid. Stockholmi KA professor. Kanadas Torontos asutati 1956.a. Eesti Kunstnike Koondis. USA-s on tuntuim eesti päritoluga kunstnik KALEV MARK KOSTABI (1960-...), kes on efektselt jäljendanud Andy Warholi lastes toota oma teoseid nn. vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid
lugeda eesti kunstnikuks. Enamik eesti pagulasi peatus esialgu Saksamaal ja seal asutati 1946.a. Eesti Kujutav- kunstnike Kogu. Algas elav näitusetegevus. Peagi hakkasid pagulased siirduma teistesse maadesse, eriti Rootsi, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. Kujutavkunstnike Kogu asus 1950.a. USA-sse. Peamiseks asupaigaks sai Rootsi, kus 1962.a. asutati Eesti Kultuuri Koondis. Omanäoliseks kunstnikuks Rootsis kujunes ENNO HALLEK (1931- ...),kes kasutas popkunstile omaseid kriiskavaid värve mitte ainult lõuendil vaid ka tarbeesemetel, sealhulgas ka kaluriaerudel, nagu meenutamaks oma sõudmist noore põgenikuna üle mere. Loobus nelinurksest pildiformaadist. On loonud ka monumentaaltöid. Stockholmi KA professor. Kanadas Torontos asutati 1956.a. Eesti Kunstnike Koondis. USA-s on tuntuim eesti päritoluga kunstnik KALEV MARK KOSTABI (1960-...), kes on efektselt jäljendanud Andy Warholi lastes toota oma teoseid nn. vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid
pikkade nootidega meloodiat. Seejuures mängitakse pikki noote sisemise põlemisega, forsseerides dünaamikaga üle, viiuli puhul mängitakse hämmastavalt laia vibratot (muusikaline efekt, mil muudetakse helikõrgust regulaarselt, viiulil sõrme liigutamisega keelel edasi-tagasi). Aeglasemates lugudes mängitakse viiulil ja/või klarnetil samuti kõrgemates registrites kaunistusi. Viiulil mängitakse veel sagedasti kriiskavaid glissandosi (pillimängu tehnika, kus keeltel libistatakse sõrmega mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele, üles või alla suunas), et kuulajas tähelepanu äratada ja kõlada huvitavalt. (World Music: the Rough Guide... 1999: 149) Türgi muusikas on pandud eriliselt suurt rõhku improvisatsioonile. Pillidest on enim kasutatud klarnetit või zurnat, vähem tähtis on aga viiul. Samuti antakse löökpillidele tähtsaid soolosid, mil nad mängivad eriti intensiivselt ja tuliselt
* masinateajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat. 5) Milliseid seisukohti esitati 1910. aasta maalikunstnike manifestis? * maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. * ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, s.o. ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid. * teiseks kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. 6) Nimeta futurismi tähtsamaid esindajaid maalikunstis! * Umberti Boccioni * Carlo Carra * Giacomo Balla * Gino Severini 7) Kuidas andsid futuristid maalil edasi liikumist? Nimeta kaks peamist võimalust, nimeta õpiku illustratsioonide seast mõni näide ja kirjelda viimast oma sõnadega! 1. esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures
kavatsetava loomingu futurismiks. Futuristid esitasid oma plane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli enneolematu nähtus kunstiajaloos. 1910.a. esitati futuristlike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. Kõlavatele plaanidele vastava kunsti loomine ei läinud kergesti. Alles siis kui futuristlik tuumik 1912.a. Pariisi kolis ja sealse uuendusliku kunstiga lähemalt tutvus ning sealt tuge leidsi, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis leiti kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel
Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel. Nii ongi tema töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid
peaks muutuma täiesti teistsuguseks uue tehnika tõttu. Futuristid on ka ülimalt sõjakad ja agressiivsed sõda kui ühiskonna loomulik seisund. Tuli kujutada motiivi arengut ajas, ühel pildil tuli esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid. G. Balla ,,Koer keti otsas" daami kõrval sibab paljujalgne koerake, on näha võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. ,,Viiuldaja käed". Tuli kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. Boccioni ,,Inimkeha dünamism", Carrà ,,Isamaaline pidustus", ,,Suplejad", ,,Anarhist Galli matused". Kubismi eeskujul lammutati mõnikord nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks, ent neid ei panda enam tasakaalukalt kokku. Rahutu kriiskavavärviline mosaiik, kõik piirjooned on lammutatud ja esemed hajunud ümbritsevasse ruumi. Sellised on näiteks G. Severini ,,Bal
annaabi.ee 
