19. sajand, vene aeg
3. magasiaida ehitamine jne
IV kirikule:
kirikumaksud
Talurahva liigendus:
pererahvas 35-40%
sulasrahvas 25-30%
vabadikud (popsid) 25%
mõisateenijad 10%
Maata rahvast (60-65% talurahva üldarvust) sai tulevikus palgatöölised nii linnas kui maal
Probleemid ja uuendused põllumajanduses
Mõisnike ja talupoegade rahavajadus sundis otsima uusi sissetulekuallikaid ja intensiivistama
tootmist.
1. 1820. aastatel satub viinapõletamine kriisiseisu (oli olnud mõisnike tähtsaim tuluallikas),
sest Lõ-Vm-l toodeti odavamalt. Viina hinnad langesid ja mõisnike tulud samuti langesid
2. Kartulikasvatus hakkas levima 18. saj II poolel, massiliseks muutus 19. saj II veerandil:
odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad
3. meriino e peenvillaste lammaste kasvatamine mõisates, mida soodustas kalevivabrikute
rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal