11- aastaselt sai ta asendajaks Bonni õukonnaorganistile Neefe`le, kes oli ka tema õpetajaks. 13-aastaselt sai temast Bonni õukonnaorkestri klavessiinimängija. Soovis minna Viini Mozarti õpilaseks, aga sai seal olla 2 nädalat, kui tagasi koju tuli. Keeruline lapsepõlv, isa joodik. Loominguperioodid: 1.1792-1802:Tuleb Viini ja annab osa klaveritunde. Palju armastusi, Haydn mõjutab palju. 2.1802-1812:Kirjutas enamus sümfooniaid siis.Loomingu kõrgaeg. 3.1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati.
Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi
Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi
Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea.1800.aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1. sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoven kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus, pärast seda järgnes hingeline kriis. 1802. aastal algas tema loomingu kõrgperiood, mis kestis 10. aastat, siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Peale seda järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. LOOMING : Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult igat detaili. Tavaliselt oli heliloojal käsil korraga mitu suurt teost. Olulisemad teosed olid ,,9 sümfoonia" ; ,,5 sümfoonia" ; ,,Appasionaata".
Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad jõudis haripunkti 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse tippu, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi
instrumentidega näeb. Kui eksisteeriks mingi kõrgem autoriteet, kelle poole pöördumisel võiks tõestada, et tema nägemisviis on muutunud, siis muutuks too autoriteet ise teadlase andmeteallikaks ja tema nägemisviisi käitumisest saaks probleemiallikas. Samalaadsed probleemid tekiksid, kui tealdane võiks katsealuse kombel ümber lüsituda ühelt tajupildilt teisele. Periood, mille jooksul valgus valgus on laine või osake, on kriisiperiood, ajajärk, kus miski oli korrast ära ja see lõppes assel lainemehhaanika arenemisega, et valgus on nii lainetest kui ka osakestest erinev enesekooskõlaline kategooria. Seega ümberlüsitustega teaduses kaasnevad paradigma muutused ja ei saa oodata, et teadlased tunnistaksid neid muutusi otseselt. Nüüdisaegsed uurimused mitmes filisoofia, psühholoogia, ligvistika ja isegi kunstiajaloo valdkonnas viitavad kõik koos, et see traditsiooniline paradigma on kuidagi vääratunud. See
.faktid:"rekviem" jäi pooleli surma tõttu, ei ole teada millesse ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda. Beethoven-sündis Bonnis. Tema vanaisa oli õukonna kapellmeister ja isa õukonna kapelli laulja. Isa oli tema I klaver- ja viiuliõpetaja. Ta isa soovis ,et temast saaks II Mozart. 7-a oli I korda klaveril. Loominguperioodid: varajanelooming (1792-1802) loomingu kõrgperiood (1802-1812) kõige viljakam ajajärk tema loomingus, siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid kriisiperiood (1813-1815)kirjutas väga vähe , tal tuli kasvatada oma vennapoega, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Hilisloomingu periood (1816-1827) ta tervis halvenes, kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Iga tema suuremas teoses oli mõni fuuga... sümfooniline muusika: 9 sümfooniat. 9. sümf on EL hümn klaverimuusika:32 klaverisonaati, 5 klaveri kontserti vokaalteosed : ooper ,,Fidelio", missa solemnis ,, pidulik missa"..
Lakrimoosa pisarad L. v. Beethoven sündis 1770 Bonnis. Saksa helilooja ning esimene esitlus 7 a. klaveril. 11a. mängis orelit. 19a. oli perepea ja hoolitses 2 noorema venna eest. Tööaasta. Varane periood oli Haydni õpilane. Ta elas vaba kutselisena kunstniku elu. Teda toetasid rahaliselt suured mõisnikud. Kirjutas klaveri sonaate ning 1795 hakkas ta kõrvakuulmine nõrgenema. Teisel perioodil proovib teha enesetapu aga saab üle ja oli jõuline,viljaks periood. Kolmas e. kriisiperiood. Selleks ajaks oli tal 8 sümfooniat ning 1 vend sureb ja venna poeg laostab Beethoveni ning viib majandus kriisini. Kõrvakuulmine halveneb. Hilisel perioodil oli tal väga vastuoluline meeleolu. Ta armastas juua ning maks läheb läbi ja ta on kurt. Klassikaline stiil muutub romantiliseks. Elab elu lõpuni kuulde aparaadiga mille leiutas Mältsel.
käituda rahulikult 10. Meelekindlus ei ole karmus ega karistus 11. Võta lapsest puhkust! 12. Ära unusta oma teisi lapsi! 13. Sinu elus peaks olema ka muud kui töö ja lapsevanemaks olemine võta endale aega! 14. Tugigrupi liikmetega suhtlemisest on sulle kindlasti kasu ole julge ja avatud! 15. Õnnelik lapsepõlv annab lapsele tunde, et teda aktsepteetritakse. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Väikelapse psühholoogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on nn mina periood. See on aeg, mis paneb proovile nii lapse kui ka vanemad. Õpetades lapsi lasteaias, tuleb meeles pidada, et lapsel on neli põhilist kasvulava: 1. Emotsionaalne areng 2. Sotsiaalne areng 3. Intellektuaalne areng 4. Füüsiline areng HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Hüperaktiivse lapse impulsiivse tegutsemise korral võib õpetaja kasutada probleemi kõrvaldamiseks järgmisi meetodeid:
docstxt/.txt
Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui
,,Promtheuse lapsed" esitati 23 korda. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Aastatel 1800-1812 valmis suurem osa tema loomingust- 8 sümfooniat 9st, 32 klaverisonaadist ja 16 kvartetist pooled, 7 viiulisonaati, 3 klaverkontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium jpm. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg,samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile. Beethoven pöördus polüfooniliste vormide poole: igas
täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad. Imikuna on närviline, rahutu, kohaneb halvasti, halva meeleoluga, väga liikuv. Üritavad ennast juba varakult püsti ajada, käima hakkab juba enne aastat ja kui käib, siis jookseb ja ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua, vähklevad pidevalt ning ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna tulemusi. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda. Väikelapse kriisiperiood algab juba 3 aastaselt ja see aeg paneb laps proovile vanemad. On häiritud uni, raskusi maharahunemisega, on ärritatud ja naerab harva. Lapse tähele panu on hajuv, on oma nõudmistes visa ning kohaneb halvasti. Lasteaias hakkab teisi kamandama ja soovib panna teised oma pilli järgi tantsima. Koolieelikul võib esineda trotslikku käitumist. Juba enne kooli torkab silma, et alustab palju, kuid viib vähe täide. Seab sageli ohtu nii enda, kui ka teised. Laps tõukleb, müksab,
Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile, samuti on seda nimetatud
Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui
Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg, kes talle aga palju meelehärmi valmistas. Samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut
3. Millised on Van de Ven ja Poole järgi muudatusprotsesside 4 loogikat? Kirjeldage kõiki põhjalikumalt? (pikk küsimus eksamil) 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. Mida vanemaks saab organisatsioon, seda suuremaks see kasvab, kuid tuleb võidelda erinevate teguritega. Üheltpoolt evolutsiooniline kasvuperiood, mis tekib koos loovuse, delegeerimise, kööstoo ja juhtimisega; teiseltpoolt revolutsiooniline kriisiperiood, mis tekib koostöökriisi või juhtimiskriisiga jne. 5. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi, kui indiviidide tasandil. Õppimistsükkel koosneb: · Teadmised, oskused ja võimed · Teadlikkus ja vastuvõtlikkus · Suhtumine ja veendumused 6. Mis on organisatsiooniline inerts?
.....................................11 Sissejuhatus Majandusest on ülevaade antud tuginedes eelkõige 2011 aasta andmetele (kõige hilisemad, mida oli võimalik kätte saada). Kasutatud allikad on veebipõhised andmebaasid, millest peamised Rootsi Statistikaamet ning USA Central Intelligence Agency, World Factbook. Alustatud on üldisemate andmetega ning lõpuks on lisatud ka konkreetselt Rootsi majandusharude eksporditulude võrdlus viie aasta (2007-2011) lõikes, mille sisse jääb ka kriisiperiood. Üldised andmed: Rootsi pindala on 450 000 km2, ning rahvaarvuks on 9,5 miljonit inimest. Kogu majandustegevus on koondunud põhiliselt riigi lõuna ja kagu poolsesse ossa, kus asub ka pealinn Stockholm. (vt. Lisa 1) Rootsi lõunaosa eeliseks võib pidada lähinaabrust tugevate majandustega riikidega nagu Saksamaa ja Taani.Valitsusvormiks on konstitutsiooniline monarhia ning tegemist on parlamentaarse demokraatiaga. Väliskaubandust Euroopa riikidega
tasanditel - Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus Isiksuse areng - Normatiivne vs kriis mudel - Sündmuste ajastuse mudel o Neugarte: sotsiaalne kell o Normatiivsed elusündmused o Idiosünkraatilised elusündmused - Tänapäeval sündmuste õigeaegsemad abieu ja sünnitamine piiri nihkunud Sotsiaalne areng - Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel Keskiga - 45-65 - Keskiga ei ole rohkem kriisiperiood kui muud ead inimese elus!! - Igasugused muutused elus võivad esile kutsuda kriisi Keskea läbimise võimalused: - pole keskea kriisi (elumuutustega kohanemine) - segadus (kohanemine nõuab pingutus) - pidev kriis (elumuutustega kohanemine on olnud raske läbi erinevate eluperioodide) - keskea kriis (naistel välimus; sotsiaalsete rollide muutus; meestel saavutused; vastavus ühiskonna standarditele
Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul tulemusi, Vanematel tuleks imiku nutu peale alati reageerida, see on valu, igavuse, üksioleku väljendus. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda.8 2. Väikelapse iga. Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb. Naeratab harva, kuid on sõbralik. Kergesti ärritatav, tähelepanu on pidevalt hajuv. Hüperaktiivsuses tõttu ärkab ta hommikul varem, kui teised perekonnaliikmed. Kuigi õhtune uinumine võis venida hilisele õhtutunnile
vägivalla all, kahel kolmandikul juhtudest omaenda kodus. Naisi, kes peavad kodunt kas kehalise, seksuaalse või vaimse vägivalla tõttu lahkuma, on palju. Naiste varjupaigad. Alati küsitakse:" kas perevägivald pole mitte kahepoolne?" Et ka naisel on ju konfliktis teatud osa. Nähes neid inimesi, kes naiste varjupaikadesse tulevad, siis kindlasti nii öelda ei saa. Tavaliselt on nii, et naised pöörduvad abivajamis järgi siis, kui otsene kriisiperiood on juba läbi. Nende otsus küpseb pikalt ja põhjalikult. Samas oli juhtum, kus naine läks parki lastega jalutama ja enam koju ei läinud, vaid pöördus otse abipoole. Inglismaal tehtud uuring on näidanud, et naine laseb end isegi kuni 35 korda peksta, enne kui hakkab politseilt abi otsima. Ka Eestis on see tavaline, et vägivalla ohvriks langenud naine sellest politseile ei teata. Arvatakse, et kui politseisse teatan ja nad mehe 24 tunniks ära viivad, tuleb ta pärast kinni istumist
Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul tulemusi, Vanematel tuleks imiku nutu peale alati reageerida, see on valu, igavuse, üksioleku väljendus. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda. 2. Väikelapse iga. Väikelapse psühooloogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on niinimetatud mina-periood. Aeg, mis paneb proovile lapse ja ta vanemad. Hüperaktiivne laps on loomult hea, ta ei taha kellegile kurja, kuid ta ei oska end teisiti väljendada. Ta uni on häiritud, vähkreb. Naeratab harva, kuid on sõbralik. Kergesti ärritatav, tähelepanu on pidevalt hajuv. Hüperaktiivsuses tõttu ärkab ta hommikul varem, kui teised perekonnaliikmed. Kuigi õhtune uinumine võis venida hilisele õhtutunnile
langemist türklaste kätte 1453 aastal. Humanistid nimetasid keskajaks antiikaja ja kaasaja vahelist aega, termin juurdus ajalookirjanduses alates saksa ajaloolase C. Cellariuse teose ,,Historia nova" ilmumisest. Keskaja jaotus: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid
- Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi.
südametesse. Tuli välja ka esimene ja edukas LP, mis sai nime laul ,,Roosid papale" järgi. Nende aastate kulminatsiooniks kujunes esinemine üleliidulise ansamblite festivalil ,,Kevadrütmid 1980", kus Magnetic Band jagas esikohta Moskva ansambli Masina vremeni'ga. Siis hakkas ansambli repertuaari ilmestama ka hevi. Sestpeale läks ansambli sound järjest käredamaks ning kohati päris metalseks. See pani alla hea põhja GGG tekkimisele, enne mida tekkisid Magnetic Band'is kriisiperiood: vahetusid muusikud, ei toimunud loomingulist arenemist, esinemiste tase oli eba ühtlane. (ibid: 145-146) Tekkis GGG e Gunnar Grapsi Grupp, mis saavutas lühikese ajaga suurema populaarsuse, kui 23 Magnetic Band'il iialgi olnud oli. Juba aasta peale ansambli moodustamist (1986. aastal) oli GGG ajakirja Noorus küsitluse põhjal populaarseim eesti ansambel, popsolistidest oli Graps neljas
teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet. 6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon. Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna
Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke. Nt feodaalajal talupoeg oli talupoeg. Ühk on muutuv kogu aeg. Muutuvas ühk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet. 9 6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon. Keskendutakse suhete loomisele, raskused tekitavad üksindust ja hirmu suhete ees. Kui kriisiperiood on edukas võib inimene kujundada suhteid mis on lähedased nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil. Mina asendub Meiega. Ei suuda allutada oma egoistlikke huve, siis tuleb isolatsioon- tunnevad ennast ilma juurteta. Selleks et luua suhet, peab olema vastanud küsimusele kes ma olen? Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna
ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida peetakse ainuõigeks, hõlmab väga paljut, selle abil proovitakse kõike seletada) vahetus. Mõni paradigma võib jõuda tõestuseni hiljem, nt Darwini teooriat pole 100% tõestatud. Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele. Kopernikuse teooria oli revolutsiooniline, ta näitas, et vana teooria ei toimi. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on kui usuvahetus. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, muutub ka tema maailmapilt. Teaduse arengu jagab viide staadiumi: paradigmaeelne (mingisuguse nähtuse kohta on palju vastukäivaid seletusi); normaalne periood (kinnistunud on
valiti ka Jakob Hurt. Teise aasta kriis 1870ndate aasta keskpaiga kohta kasutatud väljendit nagu ,,teise aasta kriis". Põhiliseks probleemiks olid vastuolud rahvusliku liikumise juhtide vahel. Jannseni jaoks olid nii hurt kui jakobson muutunud liiga radikaalseks ja e lubanud neil enam avaldada artikleid Eesti postimehes. Mõni aeg hiljem peakonflikt juba jakobsoni ja hurda vahel. See juhtide vaheline konflikt mõjutas ka madalamaid astmeid. Jakobson ja ,,Sakala" See kriisiperiood oli domineeriv 1870ndendate keskpaigas aga juba kümenndi teises pooles algas uus elavnemine rahvuslikus liikumises- akeksandrikooli liikumises olid edusammud, pöllumeeste seltsid edenesid hästi ja ilmuma hakkas ajaleht Sakala 1878. Anti seda siis Viljandist. ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht". Ajaleht Sakala oli poliitilise sisuga ettevõtmine, erines sellega muudest rahvusliku liikumisega seotud mandist. Peamine
annaabi.ee 
