1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Mitu kriisikollet tekkis Aasias. Korea sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960.-1970. aastatel Indo-Hiina poolsaar Kagu-Aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt.
maailm oli kolmanda maailmasõja äärel) Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne. 2. Kus asusid külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda)? (pead maailmakaardil need üles leidma). Ühte kriisikollet pead oskama lahti seletada: kes ja miks osalesid, mis toimus, kuidas lõppes (tulemused ja tagajärjed). (õp. lk 14-16) Berliini blokaad (1948-1949) Osalevad riigid: NSVL, Saksamaa, USA Probleem: NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Korea sõda (1950-1953) Osalevad riigid: NSVL, USA, Hiina Probleem: Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA
mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk tähelepanu mõlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada prob- leemi kõikides selle avaldumise vormides (näiteks teema "Vietnami sõja roll külmas sõjas" puhul tuleb käsitleda Vietnami sõda kui üht külma sõja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sõjasünd- musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mõistlik alustada mustandiga. Kõigepealt mõtesta teema lahti ja koosta märksõnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ava teema märksõnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline määratlus, ajalooline taust . Alateema (näited/faktid) Alateema Alateema jne
sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lhtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk thelepanu mlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii ksitleda, mitte kirjeldada prob-leemi kikides selle avaldumise vormides (niteks teema Vietnami sja roll klmas sjas puhul tuleb ksitleda Vietnami sda kui ht klma sja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sjasnd-musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mistlik alustada mustandiga. Kigepealt mtesta teema lahti ja koosta mrksnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade jrjekord. Ava teema mrksnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka phiseisukohad ja konkreetsed nited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline mratlus, ajalooline taust . Alateema (nited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvte: jreldused ja hinnang
11.01.1923, ja püüdsid vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. Sakslased ei suutnud sõjaliselt vastu hakata, nad osutasid passiivset vastupanu (streigid, keelduti okupantidega koostööst, trükiti raha juurde, et streikijatele maksta). See viis Saksamaa majanduse veelgi sügavamasse langusse. Tänu Dawes'i plaanile viisid Prantsusmaa ja Belgia väed sealt välja. 10. Kaks kriisikollet Mandzuuria ja Etioopia üldsõnaliselt, mis seal toimus (kes keda okupeeris, kuidas reageeris Rahvasteliit jne)? Jaapan muutus sõjakaks, tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930 ründasid nad Hiinat ja vallutasid Hiina osa Mandzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliidu poolt saadetud komisjon leidis, et tegu pole iseseisva riigiga ja nõudis, et Jaapan lahkuks Hiinast. Jaapan
et Vene troonile saab Rootsi prints, mida siiski ei juhtunud); 1617. sõlmiti Stolbovo rahu (Rootsi tagastas vallutatud alad, kuid sai Ingerimaa); Poola- Leedu ründas veelkord Venemaad, kuid ebaõnnestus ja sõlmiti Deulino vaherahu, millega Venemaa loovutas mõned alad. Rahvusvahelised suhted 1. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale. · Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule. b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala
· Tähtsamad esindajad: suursaadik (=suurriigi saadik), asjur (=väike riigi saadik). d) Erakorraliste saatkondade rajamine: · ... 2. Diplomaatilise suhtlemise tavad a) Paavsti tegevus ja rahvusvaheline õigus. b) Hugo Grotiuse raamat 1625, ühes peatükis arutas saadikurolli. · Eksterritoriaalses saatkond allub oma maa seadustele ning on puutumatu isikute ja vara suhtes. 3. Rahvusvahelised suhted 17 sajandil - 3 põhilist kriisikollet: a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale. · Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule. b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala
annaabi.ee 
