ka kohtulikult karistada · Arvete õiendamine korrumpeerunud bürokraatiaga Glasnost. Algselt polnud see mõeldud ühiskonna kritiseerimisena, ammugi mitte kogu partei kritiseerimisena. Glasnost kasvas üle pea. Glasnosti proovikiviks 1986. a apr Tsernobõli katastroof. Avalikustati hilinemisega. 1989 /90 püüti glasnostit juba pidurdama hakata. 2. etapp19 87 1988 1987 a algul oli Gorbatsovi sõnul majandus jõudnud kriisieelsesse olukorda. 1980-ndate algul oli keelatud põllumajanduse statistika avaldamine. Keeld kehtis 1989. a (olukord liialt vilets!). Vilja toodi sisse Kanadast, USA-st, Austraaliast. 1988. aastal toodi sisse 60 milj tonni vilja, varem oli toodud 40 milj tonni (1963. a, kui esimest korda vilja osteti, toodi sisse 12 milj tonni). Gorbatsovi oli olnud ka 1982. a toitlusprogrammi üks autoreid. 1987. a jaan mõisteti, et kampaanialikkusega olukorda ei paranda. Et tuleb reformida
Tingimused olid, et Küprose valitsus määrab kuni 100 000 euro suurustele hoiustele 6.7 protsendi suuruse ja suurematele hoiustele 9.9 protsendise maksu. Need olid veel vähesed tingimused, mida täita tuli. 2013. aasta mais sai Küpros EL-ilt esimesed 2 miljardit eurot. Küprose eksport oli 2012. aastal 1,9 miljardid dollarit ning import 7,7 miljardit dollarit. Mõlemad jäid peaaegu samaks nagu eelneval aastal. Küprose majandus hakkas vaikselt 2013. aasta lõpuks stabiliseeruima, kuid kriisieelsesse aega tagasi jõudmiseks läheb veel aastaid. 10 3. PROGNOOS LÄHITULEVIKUKS Küprose lähitulevik ei ole kerge. Majandusolukord läheb küll paremuse poole, kuid aeglaselt. Majanduskriisi eelset aega ei saavuta Küpros veel nii pea. Euroopa Liidu majandusprognoos arvab, et Küprose tulevik on raske ning aastaks 2014 prognoosivad nad Küprosele negatiivset SKP-d ja seda -4,8%-ti. Positiivseks võib pidada seda, et juba 2015-ks aastaks prognoosivad nad juba 0,9%-st SKP-d ehk siis
välja tuua ning majanduskriis hakkas peaegi mõjutama ka sisepoliitikat, kui elatustaseme languse tõttu kannatada saanud rahvas hakkas otsima süüdlasi Eesti poliitikute seast. Majanduslik rahvuslus: majandusliku rahvusluse tunnused, riigi sekkumise süvenemine, riiklikud aktsiaseltsid, põllumajanduse subsideerimine, plaanimajanduse elemendid, industrialiseerimine, elatustaseme allasurumine. 1934 aastal algas taas majandustõus ja suudeti viia olud kriisieelsesse tasemele. Edu eelduseks soodne taas soodne konjuktuur maailmamajanduses ja krooni delaveerimisele järgnenud majanduselu elavnemine. Aga ka juhtide sihikindel tegevus. Autoritaarse riigikorraga tuli uus kord- majanduslik rahvuslus. See oli omane ka paljduele teistele 1930 aastail. Sellega üritati vähendada majanduslikku sõltuvust välisriikidest, kodumaise tootja igakülgne abistamine, riigi juhtivat rolli suurendada, kapitali nationaliseerida ning üldjuhul ka indrusialiseeruda.