kõikuv mõne protsendi vahel. Seosena töötusemäära ja korteromandi tehingute vahel on asjaolu, et töötusemäär on olnud languses, kuid korteromandi tehingute arv on tõusnud, kuna inimeste ostujõud oli kasvamas. Töötuse peamiseks tõusu põhjuseks oli majanduslangus, mille käigus läksid Viljandis väiksemad ettevõtted pankrotti ja oli suuremaid koondamisi erinevates 2 ettevõtetes, nagu Aken ja Uks ning Dold. Peale kriisiaegset perioodi oli kinnisvaraturg ühtlasel tasemel, kuid töötus sealjuures tõusnud ja langenud. Alates 2011 – 2014 on tehingute arv kasvanud ja töötuse määr tõusnud 2013 aastal, mis näitab, et tööturg on paranenud ning ettevõtetes on suurenenud tootmismahud, millest tulenevalt on ka tööd rohkem. Joonisel 2 on välja toodud seos korteromandi tehingute ja töötuse määra kohta. Korteromandi tehingute arv Viljandis ja töötuse määr
· Majanduskriisi kõrgajal 1930-ndate aastate algul teravnesid mõnegi kirjaniku sotsiaalne aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934) varasemast tunduvalt kriitilisem. P. Vallaku ja A. Jakobsoni novellilooming kajastas töötava rahva kriisiaegset rasket olukorda. · Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi sedööver isegi 48 maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt.
aktiivsus ja kriitiline seisukohavõtt ajajärgu hädade suhtes. Realismi ühiskonnakriitiline suunitlus muutus kriisiaastail järjest selgemaks. · Teravaist ühiskondlikest probleemidest eemalejääv O. Lutski oli jutustustes "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934) varasemast tunduvalt kriitilisem. P. Vallaku ja A. Jakobsoni novellilooming kajastas töötava rahva kriisiaegset rasket olukorda. · Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi sedööver isegi maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt. · Romaanizanri osatähtsus suurenes 1930-ndate aastate kirjanduse üldpildis järjest. Romaanikirjanikud otsisid uusi ainealasid. A
annaabi.ee 
