Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente mille aatomi elektronkatte välises kihis on üks kuni kolm elektroni ning millel on iseloomulik metallne läige. Omadused: 1.Poleeritavad 2.Head elektijuhid 3.Head soojusjuhid Metalle iseloomustatakse sulamis-ja keemis temperatuuri järgi. Metallid on plastilised. Metallide kõvadus Metalli kõvadus näitab selle vastupidavust kriipimisele või võimet kriipida nagu näiteks kroom ja malm. Pehmed metallid nagu näiteks kuld ja hõbe. Tugevad metallid on vastupidavad löökidele nagu näiteks teras.
Nende välise elektronkihil on reeglina 1-3 elektroni. Aatomi raadiused on suured. Hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, Metallilistele elementidele vastavad lihtained on metallid. Metalli hoiab koos metalliline side. Füüsikalised omadused:omavad metallilist läiget,head elektri ja soojusjuhid, tänu metallilisele sidemele iseloomustatkse tugevuse ja kõvaduse omadusi: tugevus näitab vastupidavust löögile, kõvadus näitab vastupidavust kriipimisele ja võimet kriipida. Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HClZnCl2+H2 3.Metal + soolalahus
nanomeeter. Värve kasutatakse nii sise kui ka välis tingimustes. Lakid Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest. Moodustab pinnale läbipaistva läikiva või läiketa kile. Toonitavad lakid sisaldavad vähesel määral ka värvipigmente. Laki omadused: Lakitud pind on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Kriipimiskindluse aste sõltub lakitüübist. Lakkide liigitus: Vee baasil lakid. Koosneb veest, kilemoodustajast, sideainest ja lahustist. Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustab elastse kile, koormatav, väga hea kemikaalikindlusega, kuivab 13 h, mittepõlev. Polüuretaanlakid. On nii 1 kui ka 2komponentsed lakid. Koosneb polüestervaigust, isotsüanaatidest ja lahustist
Omadusi saab parandada lisanditega. 103. Värvid: mõiste, liigitus. Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid, emulsioonivärvid 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli- polümeerlakid, happega kivinevad lakid, kruntlakid 105. Uued keraamilised materjalid. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon
Lakid: mõiste liigitus. struktuuri koageeli Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. 97. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See § Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli-polümeerlakid, happega kivinevad lakid, Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kruntlakid § Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid)
Lakid: mõiste liigitus. 97. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub § Adsorptsioon ainete kontsentreerumine tahke aine või kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See § Adsorbent aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbaat pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või Vee baasil, Polüurentaanlakid, õlipolümeerlakid, happega kivinevad lakid, lahuste komponendid). kruntlakid füüsikaline van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed
1) Veevabad värvid: õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid 22 2) Vesivärvid: liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid. 3)Emulsioonvärvid: akrüülvärvid, grüftaalvärvid 104. Lakid: mõiste liigitus Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon
metalle korrosiooni eest. Liigitus: Sideaine järgi: *emailvärvid *õlivärvid 1) Veevabad värvid: õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid 2) Vesivärvid: liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid. 3)Emulsioonvärvid: akrüülvärvid, grüftaalvärvid 100. Lakid: mõiste liigitus Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel
stüroolbutadieenvärvid, mille sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti
polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. värvitu lakk – kujutab endast akrüülpolümeeri ja vastava orgaanilise lahusti lahust. LIIGITUS: - Vee baasil lakid - koosnevad veest, kilemoodustajast, sideainest ja lahustist. Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad.
annaabi.ee 
