sajandi lõpul ja juba 18. sajandi lõpul veeti Tallinna sadama kaudu sisse juba 200 tuhat naela kohvi. Esialgu levis kohvijoomise komme kõrgemas seltskonnas ja linnarahva seas. Linlaste, mõisa ja mõisateenijate ning ajakirjanduse kaudu jõudis teadmine neegrite joogist maarahvani. Varem hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutuv kiht. Eestiski kaasnesid kohviga jutud selle kahjulikkusest. O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R. Kreutzwaldki araabia mustikut suurt ei soovitanud. Laideti eriti vaesema rahva kohvijoomist: see ei andvat tööks vajalikku energiat, ainult kurnavat organismi. Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini
Linlaste, mõisa- ja mõisateenijate ning ajakirjanduse kaudu jõudis teadmine neegrite joogist maarahvani. Varem hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutuv kiht. Eestiski kaasnesid kohviga jutud selle kahjulikkusest. O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R. Kreutzwaldki araabia mustikut suurt ei soovitanud. Laideti eriti vaesema rahva kohvijoomist: see ei andvat tööks vajalikku energiat, ainult kurnavat organismi. Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930
Olud soosivad 1860. aastaid rahvusliku liikumise mõttes. Rahvusliku liikumise üheks verstapostiks on välja pakutud 1857. aasta hakkas ilmuma Kalevipoeg teadusliku väljaandena, samal aastal hakkab ilmuma esimene järjepidev nädalaleht Perno Postimees ehk näddalileht. Informatsiooni kättesaadavus, üle-Eestiline ettevõtmine. Lehte hakkab välja andma Jannsen. Teda on peetud esimeseks rahvuslikuks liikujaks. Postipapa. Jannsen (1819-1890). Maetud Raadi kalmistule, nagu Kreutzwaldki. Oma erialalt on köster, kooliõpetaja. Leht näeb ilmavalgust 5. juunil 1857. aastal (vana kalendri järgi). Lehe pöördumises on märgilise tähtsusega sõnakasutus: pöördub eesti rahva poole Terre arrmas eesti rahwas! Perno Postimehe väljaandmine läheb esialgu üle kivide ja kändude. Puudus finantsvahenditest, samuti oli lehte raske informatsiooniga täita, kuna lehe tegijate ring oli väike. Esialgu ei ole lehel ka erilist tagasisidet. Üsna ruttu suudab end siiski maksma panna. 1862
annaabi.ee 
