1. Kust on pärit kirjaniku perekonnanimi Kreutzwald? 2. Miks ei lõpetanud Kreutzwald Rakvere kreiskooli? 3. Kreutzwald pidi naasma vanematekoju Ohulepale, kui tuli ilmsiks tema sobimatus tööks kaubakontori õpipoisina. Millist kasu tõi Kreutzwaldile Ohulepale tagasi minek? 4. Millise teosega astus Kreutzwald esmakordselt kirjandusliku avalikkuse ette? 5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10
Ta kogus Ohulepa ümbruses rahvaluulet. 1 12. Kus ja kellena töötas Kreutzwald 44 aastat? Lõuna-Eesti väikelinnas Võrus, arstina. 13. Kuidas on Kreutzwald seotud uue kirjaviisiga? Ta asus uut kitjaviisi pooldavale seisukohale ja toetas seda järjekindlalt, kuni uus kirjaviis saavutas üldise poolehoiu. 14. Kuhu on püstitatud Kreutzwaldile mälestussambaid ja kus asub Kreutzwaldi muuseum? Mälestusambad on Tallinnas, Tartus, Võrus ja Rakveres. Majas, kus ta Võrus elas ja oma tähtsamad teosed kirjutas, on tema memoriaalmuuseum. 15. Millised esteetilised vaatekohad (3) olid omased Kreutzwaldile? Eesti folkloor, Euroopa valgustuskirjandus ja saksa romantism. 16. Kes on ,,Reinuvader Rebane" algupärandi autor? J. W. Goethe. 17. Mida tead Kreutzwaldi ,,Kilplastest"?
noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
09.09.2011 · 1883-1956 · Aleksandri Gümnaasium, Tartus · Tartu Ülikool, keeletaeduskond · Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastus raskepärasem. · ,,Tuli ja tuul" 1950 Stocholmis
Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad Friedrich Reinhold Kalevipoja kangelasteod. Kreutzwaldile, 1862 Laul minu Cidist hispaania Autoriks peetakse kaht Rodrigo Díaz de Vivari - Cidi, Cidi elu, tema väljasaatmine arvatavasti Kastiilia ja Alfonso, maurid, Carrioni infandid, kuningas Alfonso poolt, tema Zaragoza piirialalt Cidi tütred võitlus mauridega, Valencia
Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene Draamateater. Kes oli esimene ENSV rahvakirjanik? Fridebert Tuglas Kes oli eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja? Friedrich Reinhold Kreutzwaldile Kuidas nimetatakse eesti keelt ja kultuuri armastavat teisest rahvusest isikut? Kelle romaani põhjal on tehtud mängufilm ,,Viimne reliikvia"? Eduard Bornhöhe romaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Millise lühendiga tähistatakse Tallinna rahvusvahelist filmifestivali? TRF Mis ansambli albumid on ,,Toiduklubi" ja ,,Hiired tuules"? Dagö Kes olid teineteisele Suur Tõll ja Leiger? Leiger oli Tõllu vennapoeg Kes on Anu Tali dirigent Mis asutus oli Bi-Ba-Bo? Kino
Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning aastatel 1843-1845 luges ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Kahes ülikooli ametis ning praktiseeriva arstina töötamine oli kurnav ning Faehlmanni tervis halvenes tunduvalt. Ta oli kirjutanud ka sellest Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja:
kokku seitse aastat. Kreutzwald Võrus Lõpetanud ülikooli aastal 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus ta tõusis ühtlasi tähtsale kohale ka Eesti kultuurielus. Võrus ta ka abiellus. Tema perekonda kuulus sakslasest abikaasa Marie Elisabeth Saedler, tütar Annette Adelheid ja ja poeg Friedrich Alexis. Kreutzwaldile kõige lähedasem, tema noorem tütar Marie Ottilie suri ootamatult 15 aasta vanuselt. Teda leinates kirjutas Kreutzwald jutustuse "Paar sammukest rändamise teed." Ka Kreutzwaldi loominguline tegevus on seotud Võruga. Siin sündisid kõik tema olulisemad teosed. Kreutzwald vabanes Võru linnaarsti kohustustest 74 aastasena, müüs maja Võrus
*1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas, Aaviksoo). Kalevipoja värsistamine annab Kreutzwaldile ,,Lauluisa" nime. Kalevipoja ainetel maalib Köler maali ,,Nõidusunest ärkamine" mis tõi Jakobsoni poliitikasse. Enn Vetemaa kirjutab ,,Kalevipojast" travestia. Tänapäeval ka Kivirähk ja Rahke. ,,Kalevipoeg" avaldas suurt mõju valgustuslikule liikumisele. ,,Kalevalas" on tohutu võim sõnal ja selle peategelaseks on vanamees Väinamöinen. Lönrot oli oma tegevusega eeskujuks kuid sisu oli hoopis teine. 19.saj pärinevad soomlaste, lätlaste ning paljude teiste eeposeid Euroopast (v
ilukirjandusliku loominguga. Kreutzwaldi peateos on rahvaluuleaineline eepos ,,Kalevipoeg". ,,kalevipoja" kirjutamist alustas juba Faehlmann, kes jõudis eepose sündmustiku visandini ja saksaleelsetele sissejuhatavate stroofide koostamiseni. Kreutzwald kahtles, kas talle on ,,Kalevipoja" jätkamine jõukohane, kuida asus siiski peagi tööle. Järgnevatel aastatel käis kirjanik korduvalt Võru-ja Setumaal. Kalevipoja-lugude lisa kogumas. Eeskujuks olid Kreutzwaldile seejuures antiikeeposed, keskaja Euroopa eeposed ning eelkõige Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseepos ,,Kalevala" (1849). Kreutzwaldi töö kandis vilja, 1853. a valmis tal 12 loost koosnev nn ,,Alg-Kalevipoeg". 1857.a valminud 20 loost kogumahuga 19047 värssi. Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustikku kannab mõni kõrvaltegelane. ,,Kalevipoja" süzee on paiguti lõdvalt seotud. Eepose kompositsioonilise ühtsuse aluseks on
4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel enamasti värvilisi, kriiskavaid toone nagu Kreutzwaldile külla minnes. Samas olid madalat sugu eestlased räbalates, võiks öelda, et kartulikotis, piha ümber vöö asemel nöör. 6. Tegelased Peategelane Lydia oli väga peenike ja pikk noor neiu, mustade pikkade juustega. Hääl oli tal õrn ja hele. Minule peategelane ei meeldinud. Minu arvates välimuselt ei sobinud ta Lydiat etendama. Mina näen Lydiat kui tugeva karakteri ja kehaehitusega võimukat naist ja Ragne Pekarev seda ei kujutanud. Lisaks käitus ta kohati liiga
aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos ,,Kalevipoeg". Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952, 28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. Sooviks tänu avaldada muuseumi giid Helju Kalmele, kuna ta oli suureks abiks materjali leidmisel. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE 3. jaanuaril 1923. aastal saatis Võru Noorsoo Karskusühingu laiali kutsed erinevatele Võru asutustele ja ka organisatsioonidele tulla kokku saama 14. jaanuaril Võru Käsitööliste Abistamise Seltsi saali. Selts tegutses täieõiguselise omanikuna Kreutzwaldile kunagi kuulunud majas, et moodustada Kreutzwaldi Mälestuskomitee. J. Teder kirjutas kutsel, et moodustava seltsi ülesandeks on Kreutzwaldi ausamba püstitamine Võrru ja tema maja ostmine Kreutzwaldi-nimeliseks rahvamajaks. Asutamiskoosolekule kogunesid paljude organisatsioonide esindajad: Võru Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, Ugala Noor-Seppade Vanemkogu Võrus, Võru Õpetajate Seminari Õppiv-Mpprspp Ring, Võru Eesti Keskkoolide Noorsoo Liit, Võru Maakonna Kaitse
mõtlemisest jne. Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati rohkem uurima ja koguma alles 19. sajandil. Selleks ajaks olid paljud müüdid ununenud ja rahva mälust kustunud. Siiski peame olema õnnelikud, et midagi on säilinud ja nii saame pilgu heita oma esivanemate mõttemaailma. Tänu selle eest, et meil on siiski üsna palju müüte säilinud, peame kindlasti ütlema ühele tuntud eesti müütide kogujale Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kes on koostanud rahvaluuleainelisi teoseid (,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", ,,Kalevipoeg"). Rääkides eesti mütoloogiast, ei tohi mainimata jätta ka Friedrich Robert Faehlmanni, kes eesti kohamuistenditest lähtudes visandas suure osa ,,Kalevipojast" (,,Kalevipoja" pani lõplikult kokku Kreutzwald). Just Faehlmann arendas saksa ja antiikmütoloogia eeskujul välja pseudomütoloogilise eesti jumalatemaailma. Tänu Faehlmanni tegevusele hakati ka muudes
Mäkineni "Soome laste Kalevala" ja näiteks Piilupart Donaldi koomiks "Sampo saladus". 5. EESTLASTE EEPOSE ÜLESEHITUSEST JA VALMIMISEST (Vastuse sain Wikipeediast). Kalevipoeg on sarnane Kalevala tegelasele Kalevala Lemminkäinenile, kellel olid samad seiklused. (Näiteks lugu mõõgast, Soome sepast ja teised). Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile kirjutasid eepose "Kalevipoeg". Eepos on kokku pandud Kalevipoja ainelistest muistenditest ja regivärsilistest rahvalauludest. Teisisõnu: "Kalevipoeg" on Kalevipoja-muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839
otsustaval kombel kaasa selle rahvuslikule ärkamisele. Jakobsonist sai järgmistel aastakümnetel üks Johann Köleri lähimaid sõpru ja kaasvõitlejaid. Köler toetas Jakobsoni rahaliselt ja andis tema käsutusse ühtlasi oma sidemed Peterburis. Paljuski just Kölerilt pärineb Jakobsoni "ida-orientatsioon". 1972 pakkus Jakobson Kölerit Eesti Kirjameeste Seltsi aupresidendiks, kuid Johann Köler jäi valimistel F. R. Kreutzwaldile alla. Sellele vaatamata osales Köler jätkuvalt rahvuslikus liikumises, esindades maailmavaatelt pahempoolset ja orientatsioonilt Vene keskvõimule tuginevat liini. 1881 aitas Johann Köler mõjusaimal kombel, et Aleksander III Eesti organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks. 1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani
minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud. Viimasest kujunes ka meie hilisem riigihümn. Kogunetud kõigist Eesti maanurgist ligi 15-tuhandeliseks laulvaks ja samu isamaalisi tundeid läbielavaks vaimustatud rahvamassiks, tunti end esimest korda ühise ja üksmeelse rahvusena. Seega õnnestus esimene üldlaulupidu hiilgavalt. Ka Koidula on vaimustuses, seda näitab kohe pärast pidu kirjutatud kiri Kreutzwaldile: "Papa, mida kadedad keeled ja suled ei sisistaks: see oli siiski eesti pidu!". Eesti Põllumajandus Selts 1871. aastal asutati J. V. Jannseni juhtimisel Eesti Põllumeeste Selts, mis oli esimene omataoline Eestis. Johann Voldemar Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg, ehk tema Tartus veedetud aastad. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, oli tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks, kus lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis kohata ka eesti
teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile. Ärkamisaeg. Jakobson ja Hurt Ärkamisaja kaks juhti: Jakobson ja Hurt. Hurt nägi rahva järjeparandamist haridusega (pigem balitsakslus). Jakobson pidas oluliseks majanduse ergutamist ning leidis liitlaseks Venemaa (oli Baltisaksasuse vastane). Ameerika kodusõjaga seoses paranes eestlaste elujärg (lina kasvatamine ameerikasse). Talusid hakati massiliselt võlgu ostma ning tekkis talupoegade kiht. Hakati panustama järglaste haridusele. Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool
Liivimaal) hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. Kogu organiseerimise tööd juhib papa Jannsen seltsi presidendina, abiks seltsi meesliikmed ja tema tütred, eesotsas Lydia Koidulaga. See periood kujuneb aga kõigile väga raskeks, sest lisaks tavalisele kurnavale lehetööle lisanduvad ka peoettevalmistused. Koidula on kirjutanud Kreutzwaldile: "...m a e i o l e m i t t e s e i s t a s a a n u d , e i puhatagi, ma olen nagu sulane adra taga või õiguse pärast nagu elajas adra ees selle aja tööd pidanud tegema: leivamure suretab kõik pehmemad mõtted peas peaaegu sootumaks ära. [---] Nüüd veel nooditrüki ja parandamise ja saatmisega nädalate kaupa jännata ja kõik need valmistamised peo vastu, mis aja ja jõu viimse piisani ära k u r n a v a d ." Vaatamata Köleri ja Jakobsoni, kes laulupidu liialt saksalikuks peavad,
.................. 12 2 [Type text] SISSEJUHATUS "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. ,,Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870. Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe
pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe lugema, talle meeldis see väga. Koidula sattus kohe vaimustusse Kreutzwaldi tõlke rikkast keelest ja analüüsis seda kõike. 1865. aastal asustati Tartus lauluselts ,,Vanemuine", kus Koidulaga abi pakkus, nii palju kui see oli tol ajal naisterahvale lobatud. 11. mail 1868 kirjutas Koidula Fr. R. Kreutzwaldile, et mõned ,,Vanemuise" liikmed on juba kõrgel kultuuritasemel ja võiks plaanida korraldada teatrikatse. Kreutzwald saatis oma arvamuse Koidulale tagasi aga kahjuks pole sellest mingit jälge säilinud. Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus oli tihe. Nad saatsid üksteisele ka oma luuletusi ja jutte. Alguses Kreutzwald ei mõistnud Koidula luuletusi. Hiljem hakkas ta mõistma Koidula luulepära ja selle mõtterikkust. Mõne ajapärast hakkas Kreutzwald Koidulas nägema oma
pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe lugema, talle meeldis see väga. Koidula sattus kohe vaimustusse Kreutzwaldi tõlke rikkast keelest ja analüüsis seda kõike. 1865. aastal asustati Tartus lauluselts ,,Vanemuine", kus Koidulaga abi pakkus, nii palju kui see oli tol ajal naisterahvale lobatud. 11. mail 1868 kirjutas Koidula Fr. R. Kreutzwaldile, et mõned ,,Vanemuise" liikmed on juba kõrgel kultuuritasemel ja võiks plaanida korraldada teatrikatse. Kreutzwald saatis oma arvamuse Koidulale tagasi aga kahjuks pole sellest mingit jälge säilinud. Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus oli tihe. Nad saatsid üksteisele ka oma luuletusi ja jutte. Alguses Kreutzwald ei mõistnud Koidula luuletusi. Hiljem hakkas ta mõistma Koidula luulepära ja selle mõtterikkust. Mõne ajapärast hakkas Kreutzwald Koidulas nägema oma
Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Laulupeo komitee presidendiks valiti Jannseni ettepanekul praost A. H. Willigerode, samuti kuulusid komitee ülejäänud liikmed kas sakslastest reaktsionääride või saksa ringkondadega tihedais sedemeis olevate eestlaste hulka. Lydia Koidula nimetas oma kirjas Kreutzwaldile peo presidenti kõige suuremaks peo vastaseks Balti saksa kiriklikud juhid olid järjekindlalt vastu töötanud laulupeo loa saamisele ja riigiasutuste positiivne vastus oli neile suureks löögiks. Nad olevat kaalunud kõrvalejäämist peo korraldamisest, lootes sellega anda surmahoobi eestlaste kavatsusele, sest pidukomitee oli saksa pastoritele ülesandeks teinud kõnede pidamise pidulikul jumalateenistusel. Viimasel tunnil kirjutas A. H. Willigerode Jannsenile:
Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Laulupeo komitee presidendiks valiti Jannseni ettepanekul praost A. H. Willigerode, samuti kuulusid komitee ülejäänud liikmed kas sakslastest reaktsionääride või saksa ringkondadega tihedais sedemeis olevate eestlaste hulka. Lydia Koidula nimetas oma kirjas Kreutzwaldile peo presidenti kõige suuremaks peo vastaseks. (4) Balti saksa kiriklikud juhid olid järjekindlalt vastu töötanud laulupeo loa saamisele ja riigiasutuste positiivne vastus oli neile suureks löögiks. Nad olevat kaalunud kõrvalejäämist peo korraldamisest, lootes sellega anda surmahoobi eestlaste kavatsusele, sest pidukomitee oli saksa pastoritele ülesandeks teinud kõnede pidamise pidulikul jumalateenistusel. Viimasel tunnil kirjutas A. H.
Vokaalsümfooniline teos "Eks teie tea". Artur Kapp kompositsioonipedagoog. Rõhk eelkõige instrumentaalmuusikal. Loomingut iseloomustavad tõsidus, filosoofilise kallakuga ainestik. Tema teostele on omane selge vorm, väga palju on kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach. Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium "Hiiob"). Teosed: oratoorium "Hiiob", kantaadid: "Päikesele", "Hümn Kreutzwaldile", "Ärka, rahvas". 5 sümfooniat, avamäng `Don Carlos'. Instrumentaalkontserdid, orelimuusika, kammermuusika, koorilaulud(`Mu süda'), soololaule (`Metsateel'). Mihkel Lüdig mitmekülgne. Koorijuht, orelimängija, muusikaelu organisaator. Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat
Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald (1803-1882), kes elas ja töötas siin linnaarstina aastail 1833-1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega
selle rahvuslikule ärkamisele. Jakobsonist sai järgmistel aastakümnetel kunstniku lähimaid sõpru ja kaasvõitlejaid. Köler toetas Jakobsoni rahaliselt ja andis tema käsutusse ühtlasi oma sidemed Peterburis. Ta aitas Jakobsonil saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis.(EE5, 1990, lk 320). Paljuski just Johann Kölerilt pärineb Jakobsoni "ida- orientatsioon". 1972 pakkus Jakobson Kölerit Eesti Kirjameeste Seltsi aupresidendiks, kuid too jäi valimistel F. R. Kreutzwaldile alla. Sellele vaatamata osales Johann Köler jätkuvalt rahvuslikus liikumises, esindades maailmavaatelt pahempoolset ja orientatsioonilt Vene keskvõimule tuginevat liini. 1881 aitas Köler mõjusaimal kombel, et Aleksander III Eesti organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks 8
kultuurilise elu kohta üldse. Koidula, kellel Kreutzwald oma ,,Kalevipoja'', ,,Viru lauliku laulude'', ,,Eesti ennemuistsete juttude'' ja perioodilise väljaandega ,,Maailm ja mõnda'' suureks eeskujuks oli, hävis Kreutzwaldi poolt kalendrisabas avaldatud pilkest, mille Koidula südamesse võttis, sest Kreutzwald oli rääkinud naiste kohta, kes jätavad maha nõela ja sukavardad ning hakkavad,, paberinirkideks'' ja ,,kirjaneitsiteks''. Kui Koidula saatis Kreutzwaldile kirja põhjendamaks neid sõnu, siis Kreutzwald tunnistas enda ,,nõdraks, ekslikuks inimeseloomaks'' ja rõhutas, et tema süda on nii ,,laiaruumiliseks'' loodud ,et kõik parema poole sammuvad asjad seal küllalist asupaika leiavad. Varsti hakkab Kreutzwald Koidulas nägema oma kirjanduslikku järglast. Soe vastastikune usaldus arenes kiiresti mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. C.R.Jakobson C.R
,,massi". Eesti rahvakoolide arengukäiku jälgides tuleb tõdeda, et 19.sajandi algul toimus rahvahariduse allakäik ning talurahva kirjaoskus pidurdus, kuid talurahvaseadused andsid tõuke madalseisu ületamiseks. Venemaaga võrreldes oli Eestis lugemisoskus palju kõrgemal tasemel sajandi keskpaigaks oskas lugeda umbes 76% rahvastikust. Vaadeldaval perioodil väärib suurt tähelepanu teos ,,Kalevipoeg". Selle eepose idee autoriks oli Faehlmann, kes pärandas idee edasi Kreutzwaldile. Algselt oli Kreutzwaldil plaan luua see eepos proosavormis, kuid kui ta tutvus Soome eepose ,,Kalevala" saksakeelse tõlkega, otsustas ta ,,Kalevipoja" luua samuti rahvaluule vormis. ,,Kalevipoeg" ilmub 1862. aastal, jättes rahva esialgu veidi külmaks. Tõeline aeg saabus eepose jaoks rahvusliku ärkamisaja tuules. Talurahva majanduslike võimaluste paranedes ja rahvahariduse kasvades jõutigi 1850. aastail juba tõusuperioodi algusesse
vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Laulupeo komitee presidendiks valiti Jannseni ettepanekul praost A. H. Willigerode, samuti kuulusid komitee ülejäänud liikmed kas sakslastest reaktsionääride või saksa ringkondadega tihedais sidemeis olevate eestlaste hulka. Lydia Koidula nimetas oma kirjas Kreutzwaldile peo presidenti kõige suuremaks peo vastaseks. Balti saksa kiriklikud juhid olid järjekindlalt vastu töötanud laulupeo loa saamisele ja riigiasutuste positiivne vastus oli neile suureks löögiks. Nad olevat kaalunud kõrvalejäämist peo korraldamisest, lootes sellega anda surmahoobi eestlaste kavatsusele, sest pidukomitee oli saksa pastoritele ülesandeks teinud kõnede pidamise pidulikul jumalateenistusel. Viimasel tunnil kirjutas A. H
publitsistlik tegevus. Ta kirjutas ka seda aega, kus oli rahvusliku liikumise periood. rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas «Maarahva Samal ajal võimaldab see kirjavahetus üsna kasulist kalendrit». Tema tõlkelised jutustused sügava pilku intiimsesse sissemaailma, nende «Reinuvader Rebane» ja «Kilplased» on tunned. Nagu Koidula oma esimeses kirjas tänapäeval noorsooraamatud. K-i värsiloomingul Kreutzwaldile tunnistab ja nagu Kreutzwaldi (kogu «Viru lauliku laulud», poeem «Lembitu». vastusest selgub, oli Koidula juba 1866.a. katset Kreutzwald jätkas Faehlmanni tööd ja koostas teinud Kreutzwaldiga kirja teel ühendusse astuda. eepose "Kalevipoeg", mis ilmus 1862. aastal Koidula saatis talle oma luuletusi. Nende .Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud kirjavahetus kestis liigi 7 aastat. Esmakordselt
kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil linnavolikokku valiti esimesed eestlased Adam Tiganik ja Johan Lauri. Kuulsaim võrulane läbi aegade on olnud Fr.R.Kreutzwald (1803-1882), kes elas ja töötas siin linnaarstina aastail 1833- 1877. Võrus pani ta kirja ka eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Kreutzwaldile kuulunud valdustes asub täna heatasemeline memoriaal-muuseum. Ajaloolises linnapargis Tamula kaldal seisab Lauluisale pühendatud imposantne mälestussammas (autor A.Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel
kultuurilise elu kohta üldse. Koidula, kellel Kreutzwald oma ,,Kalevipoja'', ,,Viru lauliku laulude'', ,,Eesti ennemuistsete juttude'' ja perioodilise väljaandega ,,Maailm ja mõnda'' suureks eeskujuks oli, hävis Kreutzwaldi poolt kalendrisabas avaldatud pilkest, mille Koidula südamesse võttis, sest Kreutzwald oli rääkinud naiste kohta, kes jätavad maha nõela ja sukavardad ning hakkavad,, paberinirkideks'' ja ,,kirjaneitsiteks''. Kui Koidula saatis Kreutzwaldile kirja põhjendamaks neid sõnu, siis Kreutzwald tunnistas enda ,,nõdraks, ekslikuks inimeseloomaks'' ja rõhutas, et tema süda on nii ,,laiaruumiliseks'' loodud ,et kõik parema poole sammuvad asjad seal küllalist asupaika leiavad. Algul ei saanud Kreutzwald Koidula loomingust aru, kuid hiljem mõistab ta Koidula luule omapära ja selle mõtterikkust. Varsti hakkab Kreutzwald Koidulas nägema oma kirjanduslikku järglast. Seega leidis Koidula
eesti keeles, aga ometi ei levinud rahva seas nii nagu Willmann. Seda seetõttu, et see jääb aega, kus tegutses ka Otto Wilhelm Masing ja tema oli omal ajal parim eesti keele tundja ja Holtz ei konkureerinud enam nii väga temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli
organistina Moskvas ja juhatades Eesti Käsitöölise Abiandmise Seltsi. (Anton 1968: 6-8, Joost 1987: 77-78, Artur Kapp 2013) Konservatooriumi lõputööna kirjutas Artur 1900. aastal kantaadi ,,Paradiis ja Peri". Pärast lõpetamist esines ta paljudes Venemaa linnades ning omandas kuulsuse suurepärase improvisaatori ja organistina. Koorilauludest on Arturi tuntumateks teosteks ,,Mu süda", ,,Palumine" ning F. R. Kreutzwaldile 100. sünnipäevaks loodud lühikantaat ,,Hümn", mis oli mõeldud meeskoorile. 1903. aastal tutvus Artur Kapp sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega ta abiellus 1904. aastal. Nende perekonda sündis kolm last- Konstantin (1906), Eugen (1908) ja Elisabet (1910). (Anton 1968: 6, Rumessen) Artur Kapp viibis hulk aastaid (1904 -1920) Astrahani linnas töötades Vene Muusikaseltsi kohaliku osakonna esimehena ning muusikakooli direktorina. Astrahanis valmis tal
Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks
11. „Kalevipoeg” rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg“ on rahvusliku identiteedi loomisel olulisemgi kui Faehlmanni muistendid. Selles esitatakse ideaalset tegelast. See on raamat, millega antakse rahvale tagasi tema kangelane. Seda on J. Undusk nimetanud eesti kirjanduse ja ka kultuuri tüvitekstiks. Teose idee sünnib 1830ndate algul. 1833 kirjutas Faehlmann Kreutzwaldile, et „Kalevipojast“ pole veel midagi kirjas, millest võib järeldada, et idee seda tüüpi teksti kirjutamiseks oli olemas. Faehlmann esitab ühes ettekandes kokkuvõtliku alusteksti 1839, mida Kreutzwald eepose kirjutamisel kasutab. Faehlmann esitleb Kalevipoega kui rahvussangarit. Kalevipoja sangarlikkus saabki eeposes keskseks. Eepost kirjutas Tartu baltisaksa arstide seltskond (sh G. Schultz-Bertram). Bertram käib korra Soomes ja näeb, kuidas soomlased on vaimustunud äsja
Kuigi alustab luuletustega, kirjutab ka saksakeelse näidendi. 1903 on tema debüüt ,,Postimehes", alustab pseudonüümi all. Tuntud luuletus ,,Noorte laul". 1903 ,,Oma saar" tänapäeval on see tuntud J. Simmi lauluna. Esimene kogu ,,Elu tuli" on nooruslik, romantiline, optimistlik. Eestlust ja noorust toetav, õnneliku sisuga. Sealt leiab juba päris õnnestunud loodusluuletusi. Lisaks kirjutab ka pühendusluuletusi: ,,Käkimäe kägu" Liivile, ,,Ennemuiste lugu" Kreutzwaldile. Suits ei kirjuta eriti armastusluulet. Esimeses kogus ka Eino Leino luuletuste tõlked. ,,Noorte püüded" on artikkel, mis ilmus esimese albumi alguses. Sealt leiab lauseid, mis sobiksid ka tänapäeva ,,Enam euroopalist kultuuri", ,,Juba koolipingist võib saada erakonna liikmeks", ,,Enda tutvustamine maailma tuleb endast märku anda". 1913 ,,Tuulemaa" sõjaeelne muserdatud aeg. Järgmise aasta alguses algas Esimene maailmasõda. Kogu sisaldab uus-romantilisi luuletuse
taasloomiseks. Töö autor loodabki, et töö väärib maakondlikul uurimistööde konkursi osavõtmist ning võibolla oleks ka see järgmiste linna juubelite korraldamise ideede kogumisel abiks või ka linna lehes tutvustamist vääriv lugu. Linna sünnipäeva tähistamine on kindlasti üks kohaliku identiteedi kujundamise võimalustest. Kuna töö autor on Fr. R. Kreutzwaldi stipendiumi saaja, siis see töö on justkui tänu ning suur austus eesti kirjaniku ja Võru linna doktori Fr. R. Kreutzwaldile, kes küll kahjuks ei näinud Võru linna 100. juubelit. Autori austusavaldusest papa Kreutzwaldi vastu, jäävad lõppsõnad talle: ,,Võru linnake on otsekui minu tarvis ehitatud, sest et siin vesi, puud ja puhas tuuleõhk iial ei puudu."96 95 Suit, Fr. (18. august 1934. a.). Lootustega tulewikku. Wõru Teataja, lk 1. 96 Kreutzwald ja Võru. (2002). (A. Hollo, koostaja). Võru Täht (väljaandes ei ole lehed nummerdatud). 38
Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. *Olevipoeg on eesti (kunst)mütoloogia tegelane, linnaehitaja. Eeposes "Kalevipoeg" sai Olevipoeg Kalevipoja järel maa valitsejaks. *Sorts on meessoost, kurjade kavatsustega võlur. Sissejuhatus: Referaat räägib F. R. Kreutzwaldi teosest ja eesti rahva eeposest "Kalevipoeg". Lähemalt on juttu tehtud teose autori eluloost. On ka esimese loo lühi
ideede edasiandjaks teiste rahvusliku liikumise tegelastele. Samas on Pärnu seltskonna kohta öeldud, et sel perioodil on tegemist veel üsna saksameelse ja ettevaatlike inimestega. 2) Võru. Tegelaskonna keskmes on Kreutzwald. Läbi Kalevipoja rahvaväljaande (1862) hakkab levima eepos ka lugejate hulgas. Järk-järgult Kalevipoja populaarsus siiski kasvab. Personaalse autoriteedi saab Kreutzwald. Vananevale Kreutzwaldile on ette heidetud, et suhteliselt torisevalt suhtus paljudesse kavadesse rahvusliku liikumise osas. 3) Tartu. Paljuski seotud ülikooliga ja ülikoolis aina enam õppivate eesti soost üliõpilastega, kes esialgu leiavadki väljundi eesti elus (küll saksa keeles) osaleda läbi ÕESi. Ehhki ÕESi kohta on selgelt öeldud, et seltskond oli maailmavaateliselt lõhenenud, kuid eesti haritlaste tuumikgrupp oli seal olemas
Teenis pastorina raha ning omandas Tallinnas omaaegse gümnaasiumihariduse. Hiljem suundus Peterburi Arstiteaduste Akadeemiasse, kust oli rahanappuse tõttu sunnitud lahkuma. Läks üle Tartu Ülikooli, kuid lõpueksamite tegemine ei olnud heitliku koolitee tõttu tema jaoks lihtne. Korduseksam aga mehel õnnestus. Sai Võrru arstina tööle. Ülikooli ajal käis läbi Faehlmanni ja ÕES-iga. Abiellus saksa päritolu naisega, kellega sai kolm tütart. Noorim neist, Kreutzwaldile armsaim, suri ning sellest ajendatuna kirjutas mees luuletuse ,,Paar sammukest rändamise teel". Võrus elas ja töötas 44 aastat. Töö kõrval tegeles rohkesti kirjandusega. Pidas kirjavahetust Koidula, Hurda jt. Elu hilisaastatel pani kokku raamatu ,,Kodutohter", suri Tartus. Tema looming oli algusaastatel rahvavalgustulik. Tõlkis palju ning kohandas eesti keelega. Näiteks ,,Viinakatk" on joomapahede vastu. Andis välja ajakirju. Mehel oli huvi ka eeposte
Arstkonna kui institutsiooni arengut Eestis on puudutanud T. Karjahärm ja V. Sirk oma monograafiates eesti rahvusliku mõtte kujunemisest (Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Tallinn, 1997; Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917-1940. Tallinn, 2001). Huvitav eesti arstide elulugudest huvitatuile (kuid kasutada raske), on H. Merila-Lattiku (Eesti arstid 1940-1960, Tallinn, 2000). Kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest on eesti keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E. Raudami raamatut Ludvig Puusepp (Tartu, 1977). Viimastel aastatel on ilmunud käsitlused Henrik Koppeli (K. Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine. Medical history vallast mainitagu olulisi tõlketöid (küll filosoofiasse kalduvaid), nt M. Foucault' (Hullus ja arutus: hullumeelsuse
Esikkogu 1905 a ,,Elu tuli", II luulekogu Tuulemaa 1913 (1905 a revolutsioon. Mitmed kitsendused, tsensuurid. Enne lootus midagi paremaks muuta, tegelikult ei saanud. Nooruse uljus kadunud. 1920 luulekogu ,,Ohvrisuits", 1922 rahvaluulelik ballaad ,,Lapse sünd" ja ,,kõik on kokku unenägu" ,,Elu tuli" optimistlik, romantilised, suur usk inimese võimetesse (Noorte laul, Mehed). Ka armastusluulet ning pühendusluulet (Liivile, Kreutzwaldile). Esikkogu kriitika kiidab. Uljas, tahab midagi muuta. Nt ,,Nooruse aeg", ,,Oma saar". Huvitav sõnavalik, head riimid, mitmekesise stroofiga. Tuulemaa 1905 a revolutsioon. Mitmed kitsendused, tsensuurid. Enne lootus midagi paremaks muuta, tegelikult ei saanud. Pessimistlik. Nooruse uljus kadunud. Seal luuletus ,,Laul Eestist" ühiskondlikult negatiivne. Osa luulest pühendatud terviklikkusele ja inimesele. Vabavärss ,,Värisevate haabade all".
loomingule. KALEVIPOEG: I korda mainib Kalevipoega Stahl, ka Hupel. Pikemalt ajakirjas “Beiträge”- Kalevipoeg on töömees ja seikleja. Soomes “Kalevala”, pärast seda koguti Kalevipoja jaoks ainestikku, kuid alles 3 a hiljem esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipojast. Faehlmann visandas eepose sündmustiku, koostas mõned saksakeelsed sissejuhatavad stroofid. Kui Faehlmann suri, tegi ÕES Kreutzwaldile ettepaneku “Kalevipoega” jätkata. Nõustus, kogus materjali, otsustas koostada värssides. Sai rahvasuust kogutud laule, muinasjutte, muistendeid, mütoloogilisi pärimusi → terviklik teos, mille sõlmeks Kalevipoega hukutav needus. Eeskujuks olid talle antiikeeposed ning „Elias“, Lönnroti “Kalevala”. Esialgu 12 loos koosnev nn “Alg-Kalevipoeg” → täiendas 20 looga. “Kalevipoeg” koosneb alguslauludest “Soovituseks” ja “Sissejuhatuseks” + 20 lugu,
,,Elutuli" on esikkogu. Parasjagu lootust andev, rõõmustav aeg, oli Venemaal revolutsioon, loodeti vabadust. See on 79 optimistlik, hoogne luulekogu. 43 luuletust. 6 nendest on Eino Leino tõlked. Tiitelluuletus ,,Elutuli", kus on sümbolit, elutuld, kasutatud elule mõtte andmisena. On kirjutanud ka palju pühendusluuletusi. ,,Elutules" luuletused ,,Üks ennemuistne jutt" Kreutzwaldile ja ,,Käkimäe kägu" Juhan Liivile. ,,Tuulemaa" on palju filosoofilisem, minoorsem. Autor ise ütleb, et laulab muutunud laulu. Osa luuletustest on isegi iroonilised, satiirilised. Võtab kasutusele sümboli. 41 luuletust. Mängib tuule sümboliga. Kohati luuletused väga sünged. Aastaaegadest hilissügis. ,,Sügiselaul", ,,Laul Eestist". Ultima Thule müütiline viimane Maa põhjas asuv õnnerand. 2 olulist teemat loov inimene, loodus. Tartu ülikoolis, rajatakse eesti keele õppetool
annaabi.ee 
