Juhan Liiv ja tema luule
välju, laulust helisevat metsa ja karjamaalt
saabuvat karja.
Siin, väikses talus, sündiski 30. Aprillil 1864.
aastal sünnidokumendi järgi Joannes Liiv, kes
hiljem ennast Juhaniks hakkas nimetama.
Lapsepõlves oli Liiv üksindust armastav haiglane
laps, kes kasvas küll kiiresti pikkuses, kuid oli
erakordselt kõhn.
Juhan Liivi maailmavaade kujunes 1880-ndail
aastail valgustajate ja 1860-1880-ndate aastate
progressiivse kiejanduse mõju all. Liiv hindas
kõrgelt C.R. Jakobsoni, Kreutswaldit, Koidulat ja
Vesket. Jakobsonile pühendas ta veel elu
lõpuosas andunult luuletusi ja miniatuure. Suurt
mõju avaldas Liivi luulele ka Eesti vanem ja
kaasaegne rahvalaul. See puudutab nii Liivi
luuleloomingu sisu, kompositsiooni, stiili kui ka
keelt kitsamas mõttes.Kaasaegsest kirjandusest
hindab Liiv realiste, eriti E.Petersoni, suhtub aga
kriitiliselt sümbolistlikku luulesse. Liiv mõistab
hukka E.Enno subjektivismi ja müstitsismi,
näidates, et Enno luule pole isikliku kannatuse