Gangesesse. Järjekordne tohutu bakteriaalne reostus niigi kurnatud jõele. [8] 3.4. Inimeste matmine jõkke Samuti reostab jõge mitte ainult lehmade, vaid ka inimeste matmine Gangesesse. Enamasti puistatakse jõkke kremeeritud surnute tuhk ja kondid. Siiski viimased tuhanded laibad (enne kremeerimise algust) visati jõkke koolera epideemiapuhangu ajal, andes selle haiguse levikule massilise tõuke. Isegi tänapäeval ei kremeerita paljusid surnuid, näiteks: pühasid inimesi, rasedaid naisi, pidalitõbiseid ja tuulerõugeid põdenuid, mao poolt hammustatuid, inimesi, kes oma elu enda käe läbi lõpetanud, vaeseid ning lapsi vanuses alla 5 eluaasta. Nad hoopis lastakse vette vabalt hulpima ning jäetakse jõe poolt lagundada. Sellele lisanduvad veel vaeste elanike lahkunud lähedased, kellele pereliikmed ei saa täielikku kremeerimist lubada, sest suur kogus puitu läheb kalliks maksma
Üle pühakoja lävepaku astutakse alati parema jalaga. Jalatsid jäetakse palveruumi ukse taha. (Soll 2003: 129) Muslimid usuvad, et kord saabub viimne kohtupäev, mil surnud üles äratatakse ja Allah nende tegude üle kohut mõistab. Surmajärgne elu on islamis tähtsamgi kui maine elu. Surnukeha pestakse kombekohaselt ning keeratakse valgesse linasse. Koolnu tuleb matta kiiresti, soovitavalt 24 tunni jooksul ning näoga Meka suunas. Surnuid ei kremeerita, kuna usutakse ihu ülestõusmist. Ei pooldata liigset leinamist. (Soll 2003: 133) 12 3. ISLAMI MÕJU INIMESTE KÄITUMISELE JA ELULE Islami mõju inimkäitumisele (Soll 2003: 114-117): · Ülitähtsad on isiku väärikus, au ja maine. Nende, iseäranis au kaitseks ei ole ükski jõupingutus liiga suur. Sageli võetakse au ja häbi kollektiivse mõistena, mis hõlmab kogu perekonda või inimeste rühma;
annaabi.ee 
