meeleolu loob sünnipäevalapsele ja küllap ka paljudele külalistele asjaolu, et vestlusringis on esikohal eesti keel. Kreutzwaldi kui arsti töökoorem näib aastatega isegi kasvavat ja sunnib teda 1873. aastat nimetama lausa ,,hulluks aastaks". Järgnevate aastate vältel (1874-1877) ei suuda Kreutzwald enam midagi oluliselt uut luua, väheneb ka kirjavahetus sõpradega. Kogu jõud näib kuluvat igapäevaste kohustuste täitmiseks. Kreutzwald on linnaarst, kes aeg-ajalt peab asendama kreisiarsti, kooliarst Krümmeri pansionaadis, tervishoiuametnik, kel lasusid kohtumeditsiinilised kohustused, ja mõnikord tuli olla ka loomaarst. Kõige raskemaks piinaks on aga juba vanale ja tihti haigele Kreutzwaldile sõidud maale. Vahemaad on pikad ja Võrumaa teed tunduvad lumetormis või teedelagunemise ajal tavalises talupojavankris lonksudes põhjatud. Alaline sõnasõda käib ka Riias asuva Liivimaa Tervishoiuvalitsusega. Kreutzwald
1632 Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles 1715 Tallinna mereväehospital 1766 Põltsamaa haigla 1797. a Vene tsaarivalitsuse ukaas loob kubermangude meditsiinivalitsused (neile alluvad linna- ja kreisiarstid) Üldise Hoolekande Kolleegiumi all. Juba varem oli Vene seadusandlus korraldanud meditsiinisüsteemi kreiside (maakondade/rajoonide) tasemel 1783. a asehalduskorra sisseseadmisel pandi igasse kreisi ametisse arst ja kirurg koos abilistega (sh kreisiämmaemand). Kreisiarsti ülesanded olid haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja nakkusahiguste vastaste meetmete rakendamine, kohtumeditsiinilised protseduurid; järelevalve haiglate, apteekide, vaestemajade, vanglate jt asutuste sanitaarolukorra üle, kuid ka nt ilmavaatlused. 19. sajandil asutati selge sihiga ka rõugepanemise ja koolerakomiteesid. 1802 Tartus taasavatakse ülikool (1804 polikliinik Tartus ja ülikooli sisehaiguste kliinik, 1805 ülikooli haavakliinik, 1806 sünnitusabi kliinik)
annaabi.ee 
