Pindmine vereringe ergastub pesemisele lisaks dusi all, kuivatamisel ja kreemitamisel. Pesemine mõjub alati tõhusalt lamatiste profülaktikaks. Pesuaine määritakse nahale märja pesukindaga. Pesuaine (seep, geel jms.) peaks olema nõrgemat sorti, allergiliselt testitud ja sobima naha ph-sisaldusega. Nahka võib pesta ka pesuemulsiooniga või selleks ettenähtud määrdega, mis ei vaja enam üleloputamist ega kreemitamist. Eriti soovitatakse määrdepesu kuiva naha korral. Vett sisaldavat määret on väga hea hõõruda nahale, aga ta ei imendu nii hästi kui rasva sisaldav määre. Ärritatud nahapinna rahustamiseks kasutatakse nõrgalt antiseptilisi ja desinfitseerivaid aineid; samuti mähkmete piirkonnas, seen- ja bakteripõletike hooldusel (varba, sõrme seenhaigused). Nahk kuivatada kohe peale pesemist. Haige ei tohi külmetuda!
võtta. Parabeenide ja sulfaatide tuntust võib seletada sellega, et paljudes reklaamides esitatakse tooteid nende ainete vabadena. Näiteks pooltel Nivea kreemidel on paksus kirjas märgitud koostisainete ette „parabeenide vaba“. 3.3 Analüüsi kokkuvõte Küsitluses oli näha, et igapäevaste näokreemi kasutajate protsent on 62%. Selgelt eristusid mehed, kellest igapäevaselt kasutas kreemi 28%. Eravestluses tunnistasid mehed, et ei pea kreemitamist vajalikuks ja leidsid, et kreemitamine pole mehelik. Sageli usuti, et hooldamist vajab vaid habeme alune nahk ja habemeajamise vaht on selleks otstarbeks piisav vahend. Kuigi nii meeste kui ka naiste puhul oli tähtsaim kriteerium kreemi valikul brändi tuntus, erinesid selle soetamise kohad oluliselt. Meeste puhul oli esimeseks eelistuseks supermarket ja naiste puhul kosmeetikale spetsialiseerunud poed. Tõenäoliselt on brändide eelistus sooti
annaabi.ee 
