enamasti arhitektuuris. Roomlased kasutasid palju kaari ja võlve, nii sai ehitada suuri ehitisi nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud. Rooma Colosseumi eripära on see, et kõik kolm ehitusstiilid, eriti sammastel on kasutatud. Dooria, Joonia ning Korintose stiil on seal esitatud. Roomlased olid aga kreeklastes ehitamisega veidike ees pool. Nad oskasid kasutada mörti. Sellega seoti omavahel kive. Sellepärast on roomaehitised nii tugevad ja stabiilsed ja paljud on säilinud. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt. Roomas on kõige rohkem säilinud ehitis Panteon.See tähendab usundi või mütoloogia
kahekümneaastane poeg Aleksander.Aleksander oli energiline ja julge,hiilgavate võimete ja suurepärase haridusega.Viimase sai ta Aristoteselt.Tema andeid märganud isa oli talle juba varakult öelnud: ,,Mu poeg,otsi endale teine kuningriik,sest Makedoonia on sinule väike."Kui Philippos II võitis Chaironeia lahingu ,olevat aga poeg isale kurtnud: ,,Isa võidab ära kõik,mis jääb üle minule." Aleksander vallutab ja avastab Aleksandri noorus tekitas kreeklastes lootust vabanemisele.Puhkenud ülestõusudega tuli aga noor valitseja kiiresti toime. 334.aasta kevadel eKr. Viis Aleksander oma 30 000 jalameest ja 5000 ratsanikku üle Hellespontose Väike Aasiasse ja astus Pärsia territooriumile.Ümmarguselt 40 000 mehest koosnenud Pärsia sõjavägi seadis ennast lahinguvalmis väikese Granikose jõe kõrgel kaldal.Jões alanud võitluses purustati Pärsia sõjavägi.Selle koosseisus olnud Kreeka palgasõdurid piirati sisse
(matmistornid - dakma) Kuninga laip kaeti vahaga ja paigutati kivist sarkofaagi, mis suleti õhukindlalt Kõik hauakambrid äratavad teatud seltskonna tähelepanu. *Tähtsaim kohustus oli vale vältimine, oli keelatud ka võlgade tegemine, sest see võis kergesti õhutada ja suunata inimest valetama. Käepigistus tugevam kui allkirjastatud leping - parsid (tulekummardajad). Vaenlase vastu leebus võidetu vastu, mis äratas kreeklastes (hellenites).... ,,Templite mahapõletamist õppisime meie kreeklastelt," ütlesid pärslased. Kuningas Kroisos (6-7 saj. e.m.a.) läks oma suure rikkusega ülbeks, läks delfi oraaklite juurde, tuli uimastavat gaasi kas alustada sõda pärslaste vastu? kui sa alustad sõda, hävitad sa suure riigi (Pärsia); sõda võidetakse (kroisos arvas, et tema võidab ja alustas sõda) Pärsia kuningas ei jätnud Kroisost vabadusse, tal oli võimalus olla pärsia õukondlane või nõunik.
Xenephoni järgi teab ajalugu suht detailselt. Pärslaste sekkumine Kreeka asjadesse sai regulaarseks. See sai alguse Peloponnose sõja ajal. 401. aastal puhkes Pärsias troonivõitlus. Kyros, see tüüp seal hakkas spartalaste toel koguma sõjaväge Kreeka aladelt. 10 000 meest sai ta kokku. Kyros sai surma ja Xerxes jäi võimule. Sõjaväepealikud olid väga võimekad. See kõik näitas, et kreeklaste sõjakunst on endiselt pärslaste omast parem ja see tekitas kreeklastes uhkust. See teadmine kujundas nende meelsust ja sealt tuli idee, et kui kreeklased suudaksid oma jõu ühendada, siis saaks pärslastest jagu. See idee kestis kuni Alexander Suureni, kes tegi selle idee ka pm teoks. See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased
Euroopa ja Aasia ühinemist. Teisalt karistas Aleksander karmilt vahepeal omavolitsenud asevalitsejaid (satraape) ja nõudis nende palgaarmeede laialilaskmist. Mitmed makedoonia võimukandjad hukati. Aleksandri endine sõber ja nüüd oma elu pärast kartev Harpalos aga põgenes palgaväe ja suure rahaga pakku Kreekasse. 324. a. lasi Aleksander hakata end austama Võitmatu Jumalana (Theos Aniketos), saates sellekohase nõude ka Kreekasse ja Makedooniasse. Kreeklastes, kelle jaoks surelike kultuslik austamine polnud tundmatu varemgi, ei tekitanud see vastuseisu, kuid Makedoonia asevalitseja Antipatros jättis nõude täitmata. 323. a. suundus Aleksander Baabüloni, kust lähtuvalt kavandas uusi vallutusi. Esimesena oli plaanis alistada Araabia poolsaar. Kuid suvel haigestus Aleksander palavikku (arvatavasti malaariasse) ja suri, veidi enne kui sai 33- aastaseks. Lühikese, kuid ülimalt eduka valitsusajaga oli Aleksander kardinaalselt muutnud
annaabi.ee 
