olukordadele alla jäänud, ehkki intellektuaalselt on ta alati teistest üle olnud. Kreeklane on ülimalt intelligentne, aga ka ennast täis; aktiivne, aga korrameeleta; autundega, aga tulvil eelarvamusi; tuisupäine ja kannatamatu, aga ka võitleja. Ühel hetkel vihkab inimest, kes keeldub valetamast. Kummaline olend taltsutamatu, uudishimulik, pooleldi hea, pooleldi halb, muutlik, tujukas, enesekeskne, rumal- terane kreeklane. Erisuhted Ühel Ameerika kreeklasel oli tavaks jagada visiitkaarte, mis teatasid rasvaste tähtedega: "Pigem ajaksin äri tuhande türklasega kui ühe kreeklasega." Kaardi pöördel seisis ta firma nimi kaunis, kaligraafilises kirjas: Mike`i matusebüroo. Juba sõna türklane ajab ka kõiger kosmopolistlikemal kreeklastel karvad turri, ehkki tegelikult vihkavad nad hoopis Türgit kui kontseptsiooni, mitte türklasi kui kindlaid isikuid. Mida nad arvavad teistest
+(kindel kord, parandas sageli vaeste olukorda, riigi vimsus, sjalinevim) - (aristokraadid ei nustunud ainuvalitsemisega , trann pdis vastaseid paljastada , vim muutus vastumeelseks) 8)kreeklane ja jumal Kuidas suhtles? Jumalad ngid vlja kui inimesed kuid inimestest erinesid nad ve ja surematuse poolest . Jumalad ksutasid loodusjude ja vahel ka kehastasid ise neid . Ning seisid hiskondiliku moraali ja vrtuste eest. 9)surmajrgsus kreeklasel? Ei pannud suurt rhku sellele, mis saab neist prast surma. Karistused tabama eluajal vi pranduma needusena jrglastele. Saatus prast surma ei sltunud tegudest eluajal. SURM- ilmaelu rmutut lppu. Surnute hinged rndasid allilma Hadese riiki, maailma mbritsevat Okeanose jge mda. Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmajrgset saatust mjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada
olles samas juut. Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Stoikud vahendasid roomlastele kreeka mõtlemist ning rääkisid juba inimeste õigustest ja loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt ka Paulus kirjutab Uues Testamendis, et kui Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Domineerivaks valitsusvormiks sai monarhia (nt Makedoonias, Egiptuses, Pärsias).
Stoikud vahendasid roomlastele kreeka mõtlemist ning rääkisid juba inimeste õigustest ja loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt kirjutab ka Paulus Uues Testamendis, et Jumala suhe inimesega pole enam sõltuv ei piirkonnast, seisusest, rahvusest ega soost. Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Isand lihtsalt oli isand ja ori oli ori. 24 Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda.