telekommentaarides, rahvaetendustel, laulusõnades või mis tahes muus argielu aspektis niisama sagel, nagu inglased räägivad ilmast. Kreeklased usuvad, et nad on kõige intelligentsem ja kõige nutikam rahvas maa peal ning ka kõige vapram. Mida teised neist arvavad "Me kõik oleme kreeklased," kuulutas Shelley. "Meie seaduste, meie kirjanduse, meie usu, meie kunsti juured on Kreekas". Kuid veel hiljaaegu andsid inglise slängisõnaraamatud "kreeklase" vasteks `hasartmängur`, `kaardilauapettur`, `petis`- ilmselt sellepärast, et paljud pagulased, kes pärast Konstininoopoli langemis türklaste kätte valgusid Euroopa pealinnades, pidid ellujäämiseks oma nutikust kasutama. Kreeklaste kahetine isiksus on paelunud ajaloolasi ja reisiselle läbi sajandite. Loorberipärg kuulub ameerika kohtunikule N. Kellyle, kes suutis kõik kreeklaste vasturääkivused lühidalt kokku võtta: "Halastamatu ajaloo kohtu ees on kreeklane alati
Klaudios Ptolemaios (umbes 83161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Ptolemaiose elust : · sündis ja elas kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints. · Perekonnanime järgi oletatakse, et oli tegu kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. · Ptolemaiosest on järele jäänud mitmeid olulisi töid, seal hulgas optikast ja muusikateooriast. Kuid kõige kuulsamad on tema astronoomia, geograafia ja astroloogia alased saavutused. · Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised.
meelest hingestatud kujudele annetusi. Nuumen looduslikes Geenius oli iga perekonna objektides sisalduv vägi kaitsevaim, kes edendas või hing. soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Inimesekujulised jumalad Kuigi roomlastele olid olulised vaimud ja loodusjõud, ei jäänud tahaplaanile ka inimesekujulised jumalad. Siinkohal oli selgelt tunda etruskide ja veel rohkem kreeklase mõju, sest suurem osa Rooma jumalatest olid kreeklaste jumalatele sarnased või täpselt samad, ainult teiste nimedega. Jupiter Taeva-, pikse- ja tormijumal. Samastati Zeusiga. Tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil. Tal oli palju lapsi. Õhu valitseja, tema sõnumitoojaks oli kotkas. Juno Jumalate kuninganna, Jupiteri naine. Naiste ning abielu jumalanna. Tema tunnuseks on
Ptolemaiost peetakse selle peamiseks kinnitajaks. Ptolemaios koostas tähekataloogi, avastasvalguskiirte kõverdumise Maa atmosfääri ning määras paljude maakohtade geograafilised kordinaadid. Elust: Ptolemaiose isiklikust elust pole palju teada, kuid arvatakse, et ta sündis ning veetis kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints ( provints on suurem haldusüksus paljudes riikides). Perekonnanime järgi avatakse, et tegu oli kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. Araabia allikate järgi arvatakse, et Klaudios Ptolemaios oli pärit Ülem-Egiptusest. Tähtusest: Ptolemaiosest on jäänud palju olulisi toid optikast ja muusikateooriast, aga kõige kuulsamad on tema astronoomia , geograafia ning astroloogia alased saavutused. Astroloogiast:
Jällegi kasulik orjapidajale ja ebaõiglane orjale. Ori ei tohtinud omada perekonda, isikliku omandit, puudus õigus poliitikas kaasa rääkida ega tohtinud täita usukombeid. Ori ei kuulunud tol ajal ühiskonda vaid oli selle omand.Ori vabastati tavaliselt ainult peremehe surivoodil, kuid ori jäi ikka peremehe järeltulijast sõltuvaks. Orja silmade läbi oli see ühiskodlik korraldus täielik põrgu. Neil polnud õigusi ega eraelu.Kuid Antiik-Kreeklase silmadeläbi võis olla see täiuslik.Ei saa öelda kas oli see täiuslik või mitte täiuslik. Kõik oleneb osapoolte perspektiivist.Minu arvamus on, et see võis olla täiuslik Kreeka kodanikele, kuid orjale oli see maapealne põrgu. Kes siis ikka ori olla tahaks?
Istekohad olid aga ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Olümpiamängud said toimuda aga ainult siis, kui valitses ülekreekaline rahu ning mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed . Olümpiamängud toimusid iga 4 aasta tagant ning kestsid 5 päeva . Iga osavõtja pidi enne võistulusi 10 nädalat treenima ise ning 30 päeva enne võistlusi Elises. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega
Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Joogid Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse. Hommikusöögilaud Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud
Rootsis algab jõuluaeg õigupoolest Luutsinapäevast 13. detsembril, kui kohvilaudadele jõuavad safranisaiad(lussekatter). Pärmitaina sisse on lisatud ka toorjuustu, mis teeb kuklid eriti pehmeteks ja mõnusateks. · Järgmised kaks nädalat juuakse glögi ja süüakse piparkooke ning siirupikomme, mida rootslased nimetavad knäck. · Rootsis on maitsestatud veini joodud juba alates 16.-17. sajandist. Esialgu kutsuti sellist jooki nimega hippocras. Kreeklase Hippokratese järgi nimetatud meega, kaneeliga ja kättesaadavate vürtsidega maitsestatud veini tarvitati ravimina kõikvõimalike tõbede vastu. Glögiks hakati seda Rootsis kutsuma alles 19. sajandil. Kui 19.sajandi keskpaiku suhkur ka lihtsamale rahvale taskukohaseks muutus, hakati jooki mee asemel suhkruga maitsestama. Vein ja maitseained kuumutati glögikatlas, mille kohale tõsteti sõelaga kamakas peasuhkrut ning valati sellele sorts viina.
Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud suurema huvi ja kaasaelamisega kui igat liiki võistlusi. Olla Ateena kodanik oli staatus, privileeg ja tähendas ka majanduslikku kindlustatust, sest vaid kodanikud võisid olla omanikud. See tähendas väärikust, kuna kodanikuks sai vaid see, kellel nii ema kui ka isa kuulusid kodanikkonda. Keelatud oli abielluda mitteateenlasega. HOMEROS KREEKLASE KASVATAJANA Foto 2. Homerose büst. Homerose eeposed olid väga pika aja vältel kreeklaste kasvatamise ja õpetamise aluseks. Platon nimetab Homerost ,,täies tähenduses Kreeka õpetajaks". Homerose loodu oli suulise õpetuse alus, seda õpiti pähe ja tunti, tema kangelased olid aastasadade jooksul kreeklaste ideaalid. Ta looming on ka vanim dokumentaalne tunnistus kreeka kasvatuse ja hariduse kohta. Homeros lõi ideaalse inimese-kangelase mudeli, kes oli sõdalane-aristokraat.
Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga füüsilist võimekust ning suutlikkust. Seetõttu pandi poisid juba noorest east kooli, kus tegeleti kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see alastiolekukohta (kus noormehed tegid oma harjutusi). Vana-Kreekast pärineb ka mõiste ,,pedagoog", kes rikkamates peredes õpetas lapsi kodus. Nüüdisajal on pedagoog kas õpetaja või
Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus.
680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni
võistlusi, millest kuulsamad olid peajumal Zeusi auks korraldatud Olümpia mängud. Need, kindlate reeglite järgi peetavad mängud toimusid iga nelja aasta tagant Peloponnesose poolsaare lääneossa jäävas Olümpias. Esimesed olümpiamängud leidsid aset Kreekas 776. a eKr. Sinna tuli võistlejaid ning huvilisi Spartast, Ateenast, Korithoselt ja mujalt Kreeka mandriosast. 5. sajandil eKr mängude kõrgperioodil kogunes iga nelja aasta järel Olümpiasse pidevalt üle 40 000 kreeklase. Nii muutusid olümpiamängud omamoodi ülekreekaliseks kokkusaamise kohaks. Siin peeti nõu ja sõlmiti lepinguid. Toimus kaupade vahetamine ning äritehingute kokku leppimine. Võisteldi ka vaimsetel aladel ja kaunites kunstides. Peamised olid aga võistlused kehalistel aladel. Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion
totaalses vaimustuses ja hindasid seda mõnikord üle, idealiseerides ja vahel mitte arvestades ajaloolist tõde. Renessansilt pärandiks saadud ettekujutused jätkavad oma elu meiegi teadvuses, tahame seda või mitte. Kogu Kreeka tsivilisatsiooni alus, objekt ja lähtepunkt oli inimene tema vajadustes, kasus, arengus. Kreeka inimene ja maailm peegeldasid üksteist. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Kreeka jumalatel oli kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik ühiskond andis vabadele kodanikele aja ja võimaluse tegeleda teaduse, kunsti, filosoofiaga. Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom. G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni
avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse. 5
Heliaia 6000 liikmeline vandekohus, jagatud kümneks 500 liikmeliseks komisjoniks,ülejäänud olid varus. Ostrakism Demokraatia vaststega võitlemiseks sisse seatud killuskohus e Ostrakism. Pikad müüridAteena müürid, mis ühendasid Ateenat tema sadama Pireusega. Akropol Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Agoraa Kreeka koosoleku- ja turuplats. Andreion Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades. Kitoon Kreeklase riietus-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riietus, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie- himation. Sümpoosion Kodune pidusöök, Kreeka keeles koos joomingud. Kraater Laia suuga veinisegamisnõu. Gümnaasion Spordiväljak ja sinnajuurde kuuluv riietumisruum, ,,alasti oleku koht" kreeka keeles. Hetäär Kreeka keeles kaaslanna, sõbratar Paiderastia Homoseksuaalne suhe.
kes hakkasid Trooja linna seest hävitama ning mõrvama inimesi. Tänapäeval kasutatakse mõistet Trooja hobune, kui tahetakse vastsele liiga teha ning kasutades vastavaid meetmeid ja kavalust, viiakse pahatekitaja vaenlase poolele. Tänapäeval ei ole selleks enam puust hobune, vaid mõni muu asi/allikas. Filmis tuli idee peale Odüsseus. Ta tuli idee peale, mil Agamemnon kirus Achilleust ning mainis, et ta peab saama üle nende müüride. Mingu selleks kas või 40 000 kreeklase elu. Olen kohanud artiklis, kus mainiti, et suhtlusportaali on levinud Trooja hobune ehk alguses tundub Trooja hobune kasuliku programmina, kuid hiljem tuleb välja, et on viirus.
riigi poolt. Sissepääs avalikõiguslikesse ülikoolidesse määratakse eksamite järgi. Kreeklased on teisel kohal kõige rohkem töötava rahva hulgas OECD riikidest, Lõuna- Korea järel. Kreeklaste põlgust igasugu eeskirjade vastu pole põhjust seostada loodusega. Pigem näib põhjuseks olevat võõraste kauane võimutsemine Kreeka üle. Kreeklased hindavad osavust ja kavalust. Inimesest, kes avastab uusi viise ettekirjutustest möödahiilimiseks, peavad kreeklased väga lugu. Kreeklase identiteeti tavatsetakse määratleda kahe peamise tunnuse põhjal: kreeka keele kõnelemine ja kuuluvus (kreeka) õigeusu kirikusse. Kreeka tähestik on ladina tähestikust sootuks erinev. Kreeklased ise peavad õigeusu kirikusse kuulumist oma identiteedi üheks põhieelduseks. Ka kreeka kultuur on määrav tunnus. 6 4. Politiika Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati
%). Kreekas elab palju muidki rahvusi, neid on kokku 1,5 % rahvastikust. Lõviosa kreeklasi on kristlased (98,1 %) ja kuuluvad peamiselt kreeka-katoliku ehk õigeusu kiriku alla; õigeusk on Kreekas riigiusund. Katoliiklasi ja protestante on vähesel arvul, muhameedlasi on umbes 1,5 %. Sündimus on Kreekas viimasel ajal langenud. Praegu ületab see suremuse vaid 0,4 võrra tuhande elaniku kohta. Üle kümne miljoni etnilise kreeklase elab Kreeka Vabariigis. Sellele lisaks on ligikaudu neli miljonit kreeka päritolu, kreeka keelt kõnelevat - ehkki mitte alati esimese keelena - ja õigeusulist kodanikku üle maailma laiali pillatuna. Tänapäeval asuvad suurimad kreeka kogukonnad Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias. Märkimisväärsel hulgal kreeka asurkondi leidub ka Aafrikas - Zimbabwes, Etioopias, Senegalis ja Kongos. Suurem osa rahvastikust elab rannikul ja madalikel, sisemaa mäestikualad on
käitumise ning liiderliku ja hooletu eluviisi eest. Teose alguses peategelane Lucius oli liiga uudishiimuline, tahas teada kõiki maagiasaladusi, tema oli maagiast liiga intrigeeritud. Pärast inimeseks tagasi muundumist me võime näha, kuidas muutus peategelane vaimselt. Oma karistuse kaudu tema vaatab nüüd teiset vaatenurgast oma elule. Just see oli eesmärgiks peategelase eesliks moondumist. “Kuldsele eeslile” on eeskujuks kreeklase Lukianose “Lukios ehk Eesel”, seega pole algupärane teos. Mõlemi kirjutatu aluseks oli kahtlemata pärimuslugu, süžee on sarnane, kuid Apuleiuse teosel lisaks lood Amorist ja Psychest, Mileetosest ning käsitleb Isise kultust ning võrreldes läbinisti satiirilise Lukianose “Eesliga” on palju tõsisem romaan inimese teadlikkusest ning eneseteadvusest, mis lõppeb austusavaldusega naiselike jõudude suunas. Samuti kirjeldab provintsiolustikku, orjade ning
teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. Sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. Sireenide hurmava laulu kütkeist on pääsenud vaid mõned üksikud. Odysseus käskis kaaslasi, et need seoksid ta masti külge nii tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks. Odysseus kuulis laulu, mille sõnad olid kreeklase südamele veelgi hurmavamad kui meloodia: sireenid lubasid anda teadmisi kõigile, kes nende juurde tulevad, nad lubasid anda tarkust ja vaimuvärskust. Odysseuse süda piinles igatsusest, kuid köied hoidsid teda kinni ja oht oli peagi möödas Paan Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemed. Ta oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti.
kreeklaste moraali aluseks. Seda loeti koolides ja oli populaarne põlluharijate seas. Homeros: peetakse Iliase ja Odüsseia autoriks, lugude tekkeaeg 8.-7. saj e.m.a. H. oli pime rändlaulik ehk rapsood; sünni-, kodukohaks peetakse 20 eri paika; eeposte keelekasutus ja linnad/kohad H. elus viitavad, et need võisid sündida Kreeka Väike-Aasia rannikualadel ja saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H. eeposte käsikirju Aleksandria raamatukogusse ja vastavalt kreeka alfabeedi tähtede arvule jaotati 24 lauluks
(http://web.zone.ee/7maailmaimet/) 5 Linnad Uute keskuste tekkimine Väike-Aasias ja Egiptuses tõi endaga kaasa niisuguste linnade ehitamise nagu Priene, Mileetos, Smürna, Alesandria, Pergamon jt. Linn Aleksandria- Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander suur ise. Suurlinn ehitati 332. e.m.a. Aleksander Suure poolt Egiptusesse. Aleksandria linn ehitati kreeklase Deinokratese plaani järgi, seepärast oli linnal ka tugevaid kreeka mõjusid tunda. Aleksandria kasvas I aastatuhandel 300 000 elanikuga suurlinnaks ja ühtlasi ka hellenismiajastu kultuuripealinnaks. Linn asub Niiluse deltast lääne pool. Linnas oli täisnurkne tänavavõrgustik, mille Ida-Lääne suuna peatänav oli 30 m lai. Tähtsamad avalikud hooned olid palee, teater ja muuseumid. (http://wiki.zzz.ee/index.php/Aleksandria ,õpik- peatükke kunstiajaloost)
algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse 401, kui Pärsias puhkes võimuvõitlus troonile tõusnud Artaxerxese ja tema noorema venna Kyrose vahel, värbas Kyros Kreekast spartalaste nõusolekul üle 10 000 palgasõduri. Järgnes nn kümne tuhande retk Kyrose eestvõttel Mesopotaamiasse, kus Kyros lahingus langes ja kreeklaste pealikud sõnamurdlikult tapeti. Valinud uued pealikud (kelle seas oli tulevane ajaloolane Xenophon, kes sündmusi oma Anabasises detailselt kirjeldas),
kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud 15 kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse. Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud kanget jooki, mille
lauljate sireenide saarest, mille kaldal vedelesid terved hunnikud koltunud luid jäänused neist, kes olid ahvatlejaid kuulama jäänud. Odysseus rääkis oma meestele sireenidest ja õpetas, et ainuke võimalus hukutajatest mööduda ja ellu jääda, oli kõrvad vaha täis toppida. Tema ise aga otsustas sireene kuulata ning käskis kaaslasi, et need seoksid ta masti külge nii tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks. Odysseus kuulis laulu, mille sõnad olid kreeklase südamele veelgi hurmavamad kui meloodia: sireenid lubasid anda teadmisi kõigile, kes nende juurde tulevad, nad lubasid anda tarkust ja vaimuvärskust. Odysseuse süda piinles igatsusest, kuid köied hoidsid teda kinni ja oht oli peagi möödas (Hamilton, 1975). Sireene võitsid laulus ka muusad, kes röövisid sireenide suled ja kandsid neid peaehetena. Seireenide-ainelistest kunstiteostest on tuntud H. Sachsi svank ja A. Rodini skulptuur (Antiigileksikon, 1983)
Sellesse kuulus kõnesid, filosoofilisi ja loodusteaduslikke töid ning luuletusi. Laiemalt sai tuntuks teos ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel"). 46. Millest räägib Apuleiuse romaan ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel"? Mis on raamatu peateema? Milliseid novelle, argielu seiku, millist kultuuriloolist ainestikku see raamat sisaldab? Millised muinasjutuzanrile omased jooned ilmnevad müüdis ,,Amor ja Psyche"? See räägib noore kreeklase Luciuse seiklustest, kes satub Tessaaliasse ning jääb pikemalt peatuma majas, mille perenaine osutub nõiaks. Lucius soovib tundma õppida maagiat ja võlukunsti ning ühel õhtul tahab ta perenaise eeskujul linnuks muutuda, ent maja ümmardaja Photis, kellega tal armusuhe on tekkinud, muudab mehe kogemata kombel eesliks. Eesli kujul viivad röövlid ta minema ning algab kannatuste ja vintsutuste jada. Lucius võib taas inimeseks saada, kui ta sööb roose.
Kas mõni neist Eesti randade jõgedest jõudis Ptolemaiose Sarmaatia kaardile mingite temani jõudnud kuulduste tõttu või on põhjapoolsed jõed Ptolemaiose fantaasia vili, jääb meile teadmata. Kõigi ebakindlate asjade juures on siiski ka asju, milles võime kindlad olla. Nimelt võime väita, et Skandinaaviast ei teatud Ptolemaiose ajal praktiliselt mitte midagi ning tuhat aastat hiljemgi teadis araablasest geograaf al-Idrisi Skandinaaviast veel õige vähe. Suure kreeklase kaartidega tutvudes saab selgeks, et tookordsetele tsiviliseeritud rahvastele tuntud maailm, oikumeen lõppes soome sugu rahvaste, finnide (kes esinevad ka Ptolemaiose kaardil ära toodud rahvaste hulgas, kuid näidatuna Visla ja Neemeni vahel) asualadega Sarmaatia ookeani lõunarannikul Ruboni jõest põhja pool. Seega siis need alad, kus meie tänapäeval elame. Kokkuvõte Ptolemaios koostas kaardi, tutvustas kaardiprojektsioone, püüdis näidata kerapinda
Ta oli jumalatte käskjalg ning teekäiate jumal. ja Athena(Sündis Zeusi peast. Ta oli tarkuse ja sõjajumalanna. Ta lemmikloom oli öökull). Kolonisatsioon Kreekas on vähe viljakaid alasid ja kui rahvaarv suurenes ei olnud kõigil miisavalt maad. Tänu sellele pidi osa elanikke välismale minema. Kolonisatsioon Kreekas algas VIII sajandist eKr. Kreeklased koloneerisid Lõuna Itaalia ja Sitsiilia rannikualad. Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad. Uutes kohtades aeti põliselanikud minema ja võeti nende maad endale. Kui põliselanikest jagu ei saadud tehti nendega kokkuleppeid, et maad osta. Kolooniatest said iseseisvad polised (linnriigid). Suuremad polised olid Sürakuusa Sitsiilias ja Pantikapaion Musta mere rannikul. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22
tubakakasvatamist, lõunapool asuvad viljapuuaiad ja kasvatatakse ka rohkem köögivilju. Kliima talveti pehme ja vihmane, suveti kuiv. Kõrgeimad mäed Kreekas on järgmised: Olympos Makedonia 2904 m, Smolikas Ipiros 2631 m, Grammos Ipiros 2521 m, Voras Makedonia 2519 m ja Giona Sterea Ellada 2507m. (2) (3) Üldandmed Pindala Veekogusid Niisutatud maa-ala (1998.a) Elanikke (2003. a) Keskmine temperatuur Loodusohud kreeklase toiduvalik Tervisenäitajad 4 Poliitiline süsteem Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11
psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks: 1) ,,Moralia" (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi); 2) ,,Paralleelsed elulood" (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu); Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Julus Caesar" ning ,,Antonius ja Kleopatra", mõjutusi on saanud ka Bacon, Goethe ning Schiller. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianose (u 120 - pärast 180) stiil on voolav, kerge ja selge. Tema teoseid iseloomustab oli üsna satiir ja sarkasm (kreeka jumalate, poeetide ja kunstnike suhtes). Ta kirjutas nii sofistlikke lühipalu (,,Kärbse ülistus"), kui ka satiirilisi
orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised. Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja
endine naine) juurde Oinonel oli rohi, mis parandab kõik haavad; Oinone lasi Parisel surra ja siis tappis enese(oli vihane Parise käitumise peale) · kreeklased oli sõja tõttu olnud kodust eemal 10 aastat, Trooja oli ikka võitmata · Odysseus mõtles välja Trooja hobusepuust hiigelsuur hobune, kuhu ronivad kreeka ülikud; troojalased pidid hobuse linna viima · nad jätsid mere randa kreeklase, kes pidid troojalastele midagi valetama · jäeti selline mulje, et kreeklased(ja nende laevad) olid lahkunud; alles olid vaid puust hobune ja kreeklane · kreeklane rääkis: nad tegid Athena auks hobuse, mingi ohverdusvärk, ta tahtis olla ka troojalane (se oli kõik vale, aga troojalased arvasid, et see on õige) · mees nimega Laokoon hoiatas troojalasi, et kreeklastelt ei tohi midagi vastu võtta
Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist neil karta polnud
Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist neil karta polnud
joonistamist, võimlemist ja muusikat. 14-21 eluaastast alates pidi kasvatama filosoofia kaudu eneseväärikust, autunnet, mehisust. Soovitas tungivalt kohustuslikke algkoole. Kreeklased pidasid oma filosoofide eeskujul mõõdukust ja vabatahtlikku liialdustest loobumist, eriti naudingutes, ülimaks kasvatuse näitajaks. Pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Lõhn oli üks esteetilisi naudinguid. See oli antiikmaailma esteetilise kasvatuse üks kindel osa. Kreeklase kohta võib öelda, et teda kasvatas kõik see, mis oli väljaspool kodu, ta kasvas väljas. INIMENE-KODANIK . ROOMA Järeltuleva põlvkonna kasvatamine seisnes muistsete uskumuste, traditsiooniliste moraaliväärtuste ja käitumisnormide edasiandmiseks. Rooma moraalikoodeksi alusteks olid üllus, truudus, tõsidus, kindlus ning kõiki neid ühendav mehisus, vaprus suursugusus. Isade, vanaisade ja üldse esivanemate autoriteet oli kõige alus. Säärane suhtumine saavutati kasvatusega.
Petronius: ,,Satiiriline jutustus", ,,Trimalchio pidusöögiks" Apuleius: laialdasemalt tuntuks sai tema romaan ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne Eesel" 54. Millest räägib Apuleiuse romaan ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel"? Mis on raamatu peateema ja kus toimub selle tegevus? Milliseid novelle, argielu seiku, millist kultuuriloolist ainestikku see raamat sisaldab? Millised muinasjutuzanrile omased jooned ilmnevad müüdis ,,Amor ja Psyche"? Kuidas romaan lõpeb? Jutustab noore kreeklase Luciuse seiklustest, peatudes nõia majas, tahab ta muunduda linnuks, kuid eksikombel muudab maja ümmardaja ta eesliks. Nüüd on tal eesli keha aga inimese mõistus. Ta röövitakse, algavad seiklused. Inimeseks saamiseks peab ta sööma roose, mis alles pärast aastat tänu jumalanna Isisele õnnestub. Sinna on põimitud mitmeid jutustusi, ka kuulus muinasjutt Amorist ja Psychest. Muinasjutule on omased kuningas ja kuninganna, nende kolm tütart, kellest
Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr ). Esmakordselt maailmakirjanduses tõusevad siin inimese surelikkuse ja elu mõtte küsimused. Kreeklase ,, Ilias" ja ,, Odüsseia " ( u 1000 eKr ), india ,, Mahabharata "( 2.a-tuh eKr) Põhisisuks on hõimudevaheline võitlus. 2) kunsteeposed hilisema tekkega, kirjanike poolt loodud. Pikemad luuleteosed, mis võivad toetuda rahvaluuleainesele. Näiteks: Vergilius ,, Aeneis "- roomlaste eepos, eestlaste ,, Kalevipoeg " Erivorm on koomiline eepos kui üleva eepose paroodia, enamasti esinevad selles loomtegelased. Rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nim
Vergilius kirjeldas kelte pikakasvuliste ja heledapäistena, Polybios aga lühikeste ja tumedapäistena. Kuna keldid ise ei kasutanud kirja, on Caesari jt kirjapandu ühepoolne ülevaade sündmustest. Roomlased ei pidanud kelte kultuurseks rahvaks ja ei tundud vajadust nende kohta midagi lähemalt uurida. Druiidide kohta: Peamiselt kirjalikud allikad, jaotatakse Poseidoniose ja Aleksandria traditsiooniks: · Poseidoniose traditsioon kreeklase Poseidoniose andmeid kasutasid Caesar, Strabon, Diodoros Sitsiiliast, Cicero, Pomponius Mela, Plinius Vanem ning Ammianus Marcellinus, Lucanus; kõik on Rooma autorid. · Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios · Kolmandana kasutatakse mingil määral Vana-iiri saagasid, mis puudutavad ainult druidismi Iirimaal.
Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi laevastikule hirmsa tormi, mille tulemusel maabuvad troojalased tundmatul rannal. Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest Aeneisi vastu, kuid ta oli truudusevande andnud oma kadunud mehele ega saanud kirele järele anda. Aeneis, kellele jumalad olid saatuse määranud, läheb ära ja Dido tapab end mõõgaga. Viies rmt: Sitsiilias maabunud Aeneis korraldab mängud Anchisese surmaastapäeva puhul. Kuues rmt: A purjetab piki Itaalia randa, peatub Cumae linnas
KÜREENE KOOLKOND kürenaikud põhja Aafrikas, liidriks Aristippos. Sensuaalne e meeleline tunnetamine ja hedonistlik moraal. Rõhutati elu nautimist ja lõbutsemist. Vaba on see, kes elu naudib. Elu nautimine ei tohi olla liiga intensiivne sellele järgneks muidu intensiivne kannatamine. Oluline on tasakaal. PLATON Sokratese kuulsaim õpilane. Arvas, et Sokratese surm oli suur traagiline viga. Tänas jumalat, et elas Sokratese ajal. Platon oli universaalne inimene, täiusliku kreeklase kehastus. Ta oli atleet ja maadleja. Oli kuni oma surmani elurõõmus, suri ühe oma õpilase pulmas. Rajas Platoni akadeemia. Kirjutas üle 30 teose dialoogi vormis. Kirjutamisel oli 4 perioodi (*looduse aja dialoogid, *noorukist meheks periood ideeõpetused, idealism, *mehe ea periood ühiskondlik filosoofiliseks teoseks oli POLITEIA kirjeldab ideaalset riigi mudelit, *vanaduse periood kosmoloogia, loodusfilosoofia)
lahkus ta vaid sõjakäikudest (kolm) osaledes, kus ta (Homeros, Hesiodos, Pindaros jt.) Alghariduse programmi olevat silmapaistnud vapruse ja vastupidavusega. kuulus ka arvutama öppimine (aritmeetika ja geomeetria Välimuse poolest, kui hinnata säilinud püstide järgi, ei algmed). Eriline koht oli aga gümnastikal. Siia kuulusid vastanud ta ei kreeklase ega filosoofi ideaalile. Võimas jooksmine, kettaheide, odavise, maadlus jms.) kuju, lai pea, ümmargune nägu lameda ninaga - kogu ta · Noorusaastail olevat Sokrates loodusteadustega lausa hoiak kõneleb ennemini käsitöölisest, mida ta päritolu innukalt tegelnud, kuigi pärast surma levib kuulujutte nagu poolest ka oli
võimaldas Flackil juhtima minna. Lermusiaux varises mõne aja pärast lõplikult kokku. Flack, kes polnud kunagi varem jooksnud 10 miilist pikemaid distantse, oli prantslast püüdes üle pingutanud ning langes omakorda kokku vaid neli kilomeetrit enne staadioni. Üks Flacki sõpradest palus läheduses olnud kreeklast hoolitseda jooksja eest ning läks ise vankrit otsima. Hullunud Flack arvas, et teda rünnatakse ja lõi rusikaga abivalmis kreeklase pikali. Austraallane pandi vankrile ja toimetati staadioni riietusruumi, kus tema eest hoolitses prints Nicholas isiklikult, andes talle brändit ja mune. Jooksu ajal saadeti pidevalt ratsa- ja jalgrattakullereid staadionile teatama neist, kes jooksu juhivad. Viimane sõnum 70 000-le staadionil ja selle ümbruses viibinud kreeklasele oli kurb - juhib Flack. Siis jõudis staadionile vahutava hobuse seljas major Papadiamantopoulus, tormas kuningaloozi ja teatas, et juhtima on asunud kreeklane
autorit, millest kirjutasid? Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase "Hellase kirjeldus" on rohkem reisikirjeldus kui ajalooraamat, kus ta kirjeldab olulisemaid Kreeka piirkondi ja vaatamisväärsusi. See teos on hindamatu geograafiliste ja kultuuriliste kirjelduste mõttes. Teine oluline autor oli Plutarchos, kelle looming jaguneb meile teadaolevalt kaheks peateoseks: ,,Moralia" ja ,,Paralleelsed elulood" neljakümne kahe kuulsa kreeklase ja roomlase elulugu, suurem osa on paarikaupa, kus kõrvuti on pandud kuulus kreeklane ja kuulus roomlane. 92. Kirjelda teist sofistikat. Mis on deklamatsioon? Teise sofistika laine moodustavad üldiselt 1. ja 2. sajandil pKr elanud ja tegutsenud retoorikaõpetajad ja deklamatsioonide autorid. Sarnasuseks oli retoorika/kõnekunsti harrastamine. Erinevus varasemast: idealiseerib vana klassikalise aja Kreeka kultuuri
Kujutab ühtlasi Rooma riigi provintside olustikku, ,,väikeste inimeste" ja orjade rasket elu, kohalike võimude ja rikaste omavoli. Ülevad teemad vahelduvad satiiriliste olukirjeldustega. 46. Millest räägib Apuleiuse romaan ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel"? Mis on raamatu peateema? Milliseid novelle, argielu seiku, millist kultuuriloolist ainestikku see raamat sisaldab? Millised muinasjutuzanrile omased jooned ilmnevad müüdis ,,Amor ja Psyche"? Seal jutustatakse noore kreeklase Luciuse seiklustest. Sattunud Tessaaliasse, peatub Lucius majas, mille perenaine osutub nõiaks. Soovides tundma õppida maagia salapärast sfääri, tahab ta ühtel õhtul perenaise eeskujul muunduda linnuks, kuid maja ümmardaja, kellega tal on tekkinud armusuhe, muundab ta eksikombel eesliks. Samal ööl viivad röövlid minema õnnetu Luciuse, kellel on küll eesli välimus, kuid inimese mõistus ja tunded, ja algab elu täis vintsutusi, kannatusi ning seiklusi
Venizelos tahab liitlaste poolel sõdida. Kuningas lahkub riigist ja riik siseneb sõtta. 1919 Kreeka oli võitjate poolel ja sai sellega maid Türklastelt ja Bulgaarlastelt (Traakiast natukene) ja õiguse paigutada väed Smyrna nimelisse kohta Türgi rannikul (seal oli suur kreeklaste populatsioon) 1920-22' Kreeklased alustavad sõda ja üritavad Ankarat vallutada., aga 22' tõrjutakse kreeklased tagasi ja 31 august põletatakse Smyrna maatasa. Üle miljoni kreeklase peavad põgenema. Lausanne'i lepinguga kaotavad Ida-Traakia kuni Maricani. Maareformiga suurmaavalduste jagamine talupoegadele, ümberasujatele Türgist ja põgenikele Balkanimaadest ja NL-ist. 24-35 Vabariik. Pärast Venizelose riigipöördekatset taastatakse 35' monarhia. 34' Balkani Antant – Balkani pakt Kreeka, Rumeenia, Jugoslaavia ja Türgiga). 39' Inglismaa garantii Kreekale. 1936 Kuningas Georgios II toetab Metaxas'e diktatuuri (Metaxas sai peaministriks ja lülitas kiirelt
Äärmuslike oligarhide vastu välja astunud mõõdukas Theramenes hukati. 403 aastal vallutasid demokraatlikud pagulased Pireuse, Kritias langes ja demokraatia taastati. 399 mõistsid ateenlased surma Sokratese süüdistusega jumalate mitteaustamises ja noorsoo rikkumises. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. 401 402 Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse Pärsias trooninõudleja Kyrose teenistuses. Mesopotaamias langes Kyros lahingus, kreeklaste pealikud tapeti sõnamurdlikult ja kreeklased taganesid uute valitud pealike juhtimisel (nende seas tulevane ajaloolane Xenophon) Musta mere äärde ja sealt koju, demonstreerides kreeka sõjameeste ja sõjakunsti üleolekut pärslastest. 400 puhkes sõda Väike-Aasias sõda Sparta ja Pärsia vahel. Sparta kuningas Agesilaos (398 360) saavutas pärslaste vastu silmapaistvat edu
per. Odüsseiast tuleb ka välja , et isandal on õigus ka oma orje tappa. Kuulekatel orjadel oli respekteeritud pos peres ja neil olid erinevad õigused tagatud. Homeros kahtlemata kajastas ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini. Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised seadused võiksid seal ideaalsels linnas ( Magneesias) kehtida. Orjus oli seal üh täiesti loomupärane osa. Kreetalane küsib nõu ateenalase käest, milline on seal orja õiguslik seisund. Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse. Douleia- kreeka k orjus.
a-l surma. Troonile astus tema poeg Kambüses, kes isalt päris kindlustatud idapiiri ja võis nüüd teostada Egiptuse vallutamise. ~ 526. a-l hakkasid Pärsia väed liikuma Egiptuse poole nii maad kui ka merd pidi. Sel Egiptusele ohtlikul hetkel suri Amasis ja troonile astus tema poeg Psammetih III (525). Esimene lahing Egiptuse ja Aasia piiril oli erakordselt verine. Kreeka traditsioon jutustab, et Kambüses ostis sõjakäigule valmistudes ära kreeklase Fanese, Amasise palgavägede ülema. Fanes põgenes Egiptusest, kuid tal jäid Egiptuse sõjaväe ridadesse kaks poega. Kreeka palgasõdurid tapsid Pärsia armee silmade all reetur Fanese pojad. Nende veri segati veiniga ja iga palgasõdur rüüpas sõõmu seda jooki, vandudes võidelda lõpuni... Kreeklased ja egiptlased võitlesid sangarlikult, kuid lõpuks võitis siiski Pärsia sõjavägi. Egiptuse purustatud väed taganesid, ent
loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt ka Paulus kirjutab Uues Testamendis, et kui Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Domineerivaks valitsusvormiks sai monarhia (nt Makedoonias, Egiptuses, Pärsias). Kuningavõimule lisandus jumalik aura, seda nii Aasias, Egiptuses, kui ka Kreekas, kus Aleksander Suurest alates lisati ka kuningad Kreeka linnade jumalate hulka. Jumalikustatud kuningast sai
annaabi.ee 
