asustatud Mandri- Kreekas, keskuseks Mükeene(kuulsaim kindlustatud loss). 1200 a paljud kreeka kimdlustatud lossid purustati. Kuningas Minos.Lineaarkiri. Austati jumalannasid. Kultusloomaks härg.. "Iilias" ja "Odüsseia" autor Homeros? TUME AJAJÄRK (Homerose ajajärk) u 1100 800 eKr Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes ja rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest
Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e
asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel. Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa. Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust. SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10
näiteplats mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid Teater • Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüžeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. riietus • Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Toit • Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid
vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. Igapäevaelu Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini.
Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas. Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad.-s säilinud palju legende, mis jutustavad, kuidas mükeene suguvõsast Perseiididest pärit Heraklese järglased tulid tagasi oma esivanemate maale. Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes, rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond muutus nüüd kreekaste pidevaks asualaks ja Egeuse meri Kreeka sisemereks. Raua kasutuselevõtt ARHAILINE AJAJÄRK (VIII-VI) ja selle kultuur (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 480 eKr. Üldiseks sai paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid). Kreeka alfabeedi loomine kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad,
Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Jalas kanti sandaale. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju ning kala, piima ja juustu, peamine jook oli veega tublisti lah- jendatud vein.
paarkümmend, humoristlikult on edasi antud loomi, lapsi, naisi ja vigaseid. alguse tehti neid tanagra kujukesi vaid tanagra linnas, hiljem see levis. kõrgel tasemel oli ka kreeklaste ehtekunst, kreeklastele ja roomlastele iseloomulikud ehted olid gemmid, kas rõivaste või soengu koos hoidmiseks, kuid võis kanda ka niisama. vääriskivist paadid, millel oli peal väike reljeef. kui reljeef ulatus välja, siis on tegemist kameega (enamasti), kui on sisse uuristatud, siis on intaljod. kreekaste lemmik vääriskiviks oli sardoonüks. selle on palju varjundeid. _____________ _________ kordamisküsimused 1. kunsti liigid [8-10] 2. paleoliitikumi kunst 3. mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst 4. egiptuse arhitektuur 30-34 5. vana egiptuse kujutav kunst 28+34-41 6. vana mesopotaamia kunsti 4 ajastut 7. egeuse kunst 43-48 8. vana-kreeka ja vana-rooma maali ja tarbekunst hellenistlik kunst 68-71 hellenistlik kunst algab A. suure vallutustest või tema suramast
Moskva riigi ülesehituseks vaja ehitusmeistreid, palgati It-st. Moskvast paavste huvitas Türgi küss. Türklased sõjaliselt edukad. Katsed vastu punnida pole edukad. Avaneb võimalus, et kusagil Ida-Eur suur, võimas suurvürst Türgi vastane. Ja kes tooks õigeusu kiriku tagasi paavsti rüppe. Poola dipl peavad tõsiselt vaeva nägema, et Moskva midagi koledat (paavsti silmade jaoks). Hösch on välja pakkunud, et seletamatu plaani taga kreeka immgrandid ise. Zoe abielu Ivan III-ga kreekaste organiseeritud (justkui mõtteline seos Bütsantsiga, aga ei pruugi). Zoega kaasas ka paavsti legaat, läbi TLn-Tartu Moskvasse. Zoe suri 1503 Moskvas. Moskvas puudusid asjatundjad, et Kremli ehitada. Meistrid palgati It-st. Ivan III esindus. Uspenski kirik Moskvas (renessanss ühenatud V-V ehituskunstiga). Veneetsia arsenali müür väga sarane Moskva Kremli müüriga. 27.okt 2015 (8.loeng)
annaabi.ee 
