Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
kannatusi ilma ettevalmistuseta. Selles mõttes ei ole see looming ju selline, et seal oleks räigusi
eesmärgiga tekitada valu. Ta on pigem inimese ettevalmistamine kannatustele vastuseismiseks.
Meenutagem vene vanasõna: kui loll hakkab palvetama, siis ta lööb pea lõhki. Inimesel, kes ei ole
kannatusteks ette valmistatud, ei ole neist ka suuremat tolku. Aga teises mõttes vaidleksin natuke
vastu väitele, et kreekalikkus on otseselt õnnele suunatud. Pigem tuli mulle pähe nietzschelik
tragöödiakäsitlus, et inimene on võimeline silmitsi seisma saatuse või nende kannatustega, mida
saatus pakub ja taluma sedagi, et saatus temast üle sõidab.
Nikolai Baturin: Piiblis öeldakse: Jumal andis neile kannatused, aga andis ka õlad, et neid
kannatusi – raskusi – kanda. Kannatuseta inimene on loom.
Epp Annus: Küsimus on lihtsalt rõhuasetustes: kreeka filosoofias on eesmärk hüve, õnne
saavutamine