Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa
Mina olen ...(nimi).... ja ma olen tulnud siia, et rääkida teile tragöödiast ja komöödiast antiikteatris. Algselt on tähendanud kreekapärane sõna drama tegevust, mille tähenduse alla kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline, mis ajapikku muutusid üha rohkem vaatemängulisemaks, ideoloogilisemaks kui ka lõbusamaks. Draama esituspaigaks aga kujunes Ateenas teater. Teater on ruum, mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et seda saaksid inimesed maastikul vaadata laugjalt
mõni muistsetest pidustustest pärit rituaal on tänini säilinud ka Lääne-Euroopa karnevalikommetes. (Nahkur,A.2005, lk27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigeta võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur,A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid. Nende teatrite varemeid on mitmel pool säilinud tänapäevani.(Nahkur,A.2005, lk 27) Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega tema auks korraldaud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente.
Lääne-Euroopa karnevali kommetes. (Nahkur, A.2005, lk 27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigega võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur, A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater on alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid. Nende teatrite varemeid on mitmel pool säilinud tänapäevani.(Nahkur, A.2005, lk 27) Allikas:google Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud
Etendusi esitati Dionysose teatris, mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut kahe külgsissekäiguga ("parodoi"): nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koor ja näitlejad. Kui keegi astus lavale (orkestrale) paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugemalt maalt. Keset orkestrat asetses Dionysose altar. Mitmesugustes osades esineva
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks.
Nende rajatiste varemeid on säilinud tänaseni, andes meile arheloogilist tõendusmaterjali. Samuti on säilinud kirjalikke andmeid nii näidendite kui ehitiste kohta, kusjuures mõlemate mõju võib näidendite kui ehitiste kohta,kusjuures mõlemate mõju võib Euroopa ja Ameerika teatris jälgida kuni tänapäevani. Kaasaegse teatri alget võib leida ditürambis (ehk unisoonses hümnis), mida viljakus- ja veinijumal Dionysose altari ümber laulis 50- meheline koor, viis meest igast Atika kümnest hõimust. Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis- Idast. Lihtsa jumalakummardamise arenemine täismõõtmeliseks kreeka tragöödiaks, nagu seda tunneme antiiksest Ateenast,pidi olema aeglane ja erinevaid etappe pole võimalik täpselt fikseerida. 3 Antiikteater Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia. Tragöödiaid e
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel
Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning
TEATRIAJALUGU. ANTIIK- JA KESKAJAL Thespis, Arion, Choirilos, Pratinas, Phrynichos, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. Kultuuriga kohanemine. Ekstaatilised elemendid taganesid, omandasid teistsugused tähendused. Omandasid kõlbluse ja eetika mõtestused, hea ja kurja võitluse momendid. Suureliikmeline koor oli oluline tragöödia algpunkt. Kohalike tavade sulanudmine ja muundumine. Komöödia omandas karnevali jooned. Tragöödia kirjanikud osalesid võistlustel. Tragöödia pidustused. Draama kuulus tragöödia juurde. Oli tragöödia kroteskne lisandus/vastus. Dionüüsuse kultust petakse kõige otsesemaks tragöödia rituaalseks ja sakraalseks allikaks. Tavandiga seotud laulud, näiteks pulma või leina laulud. Koori eeslaulja hakkab kooriga „dialoogi“ pidama. See on esimene asi, mida teatri loomiseks on tarvis. Homerose aeg ja tema looming oli temaatiline alus teatrile. Tema teoseid kanti ette ka ennem. 534 eKr on esimene kultuuristatud kreeka teatri sünd. At
Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. 4 murret : Aioolia murre (alati eeposed), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed), atika murre (hiljem suurteosed) 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa. Sellest ajastust pärinevad mütoloogilised uskumused.
Teater tekki Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. 3. Millise jumala auks peeti Vana-Kreekas viljakuspidustusi? Dionysose auks. 4. Mida tähendab dionüüsia? Pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas 5. Millised olid iseseisva kirjanduszanri draama kolm haru? Draama, tragöödia ja komöödia. 6. Kirjelda antiikaja näitlejat ja teatri erinevust tänapäevast. Antiikteater oli üles ehitatud sõnade ja kõnele. 7. Mida andis edasi antiikaja näitleja mask? Mask ava tegelase soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku staatuse. 8. Milline oli kõige hinnatum draamakirjanik antiikajal? 9. Kes oli kuulsaim draamakirjanik antiikajal? Kuulsaim oli Sophokles. 10. Milles seisnes kuningas Oidipuse tragöödia teoses ,,Kuningas Oidipus"? Oraakel ennustab, et Laiose poeg tapab ta. Kui ta poeg sünni, viib ta mägedesse, kus poeg üles kasvab. Oraakel ütleb Oidipuselle, et tal on määratud tapma oma isa ja abielluma oma emaga. 11
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud la
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud la
* Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti: · aioolia murre eeposed · dooria murre koorilüürika · joonia murre eeposed, proosa · atika murre proosa 1 Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste. Eeposes kasutati aioolia ja joonia murret, dooria murre esines koorilüürikas, proosakeelteks olid atika ja vähem ka joonia murre. Need murded aga muutusid olid kõnekeelest kaugel. 4. sajandil eKr tekkis kreeklaste ühiskeel koinee (hellenismi ajal, mõjutatud atika ja joonia murdest). 9
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest,
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest,
Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1. Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. 4
laule. Nii tähistatigi nõnda laulude liike, mida kanti ette keelpillil. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega oma seose laulmise, muusikalise saate ning tantsuga. Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia, jambograafia ja meelika. Vana-Kreeka kirjanduse teine suurem periood on atika ajajärk, mis hõlmab 5.-4. sajandit eKr. Sel ajajärgul elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka kunsti- ning hiljem ka filosoofiakeskuseks kujunes Ateena, mille järgi joondus kogu Kreeka kultuur 5. ja 4. sajandil kuni Kreeka vallutamiseni Makedoonia poolt. Seepärast nimetatakse ka vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi atika ajajärguks Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks saab sel perioodil draama
humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega ) 2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai") 4) Atika murre (Sophokles ,,Kuningas Oidipus") 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Kreeta- Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid, mida kasutasid kreeka kirjanikud (müüdud jumalatest ning kangelastest). Samuti pärineb Kreetalt lineaarkiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu) ning Mükeene ajast on pärit ka
Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. Atika (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. Hellenismi (330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult meelelahutus. Kuid kas seda oli ta ka oma a
ja laulsid ülistuslaule. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysuse auks pidustuste kavva. Dionysuse teater kerkis Akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni 17 000 pealvaatajat mahutav väljak. Viienda sajandi Ateenas, mille teatri kohta on kõige üksikasjalikumad andmed, toodi pidustuste esimesel päeval jumala kuju uhkes rongkäigus Atika äärealal paiknevast templist Ateenasse ja sealt püsti Akropoli jalamil paiknevas teatris. Järgnevad neli päeva kulusid jumala auks peetavatele etendustele. Esialgu seisnesid need koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja seejärel kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalises perioodis etenduses keskse osa. Päevasel ajal toimusid etendused vabas õhus, spetsiaalses hobuseraua kujulise põhiplaaniga teatris. Teatri kesmes paiknes ringi-või poolringikujuline
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka kultuur Usk
Ja ka antiikaja kunstis on Homerost enamasti kujutatud pimeda raugana. Teatri sünd ja draama zanri sünd 5. saj eKr klassikaline ehk atikaajajärk 534 eKr Thestis astus esimest korda dialoogi kooriga ning sellest sai alguse teater. Tragöödia on traagilise lõpplahendusega näidend. Draama on tõsise konflikti ja elusündmustikuga näidend. Draama esituspaigaks kujunes Ateenas teater ruum, mis koosnes kolmest põhiosast Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, stseen koht kus näitlejad said oma kostüüme vahetada ning theatron ehk vaatamispaik. Kreeka tragöödiat tõlgendati kui sokulaulu, kus rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi olevusi kehastavad mehed, kes näitasid ülemeelikust ja laulsid jumalate ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on saanud nime tragöödia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
