Eesti uusaeg
Taludesse jõudis see uuendus tükkaega hiljem (alles 19. saj Ii poolel).
18. saj teine pool hakati kasvatama Merino lambaid, sealt sai seda peenvilla"
Esimene viljapeksumasinate kasutuselevõtt, üldiseks muutus nende kasutamine alles 19 ja
20 sajandi vahetusel.
1792- Liivimaa Üldkasulik ja ökonoomiline Sotsiteet- esimene oluline pöllunudse
edenamisega seotud selts, koondas baltisaksa mõisnikke (eelköige liivimaa omi), 1813
toodi üle ka tartusse.
Autati ka mõisnike krediitkassasid- nn mõisamajanduse pangad, pankade eelkäijad. Sealt
oli võimalik saada leanu pandi tagastusel ( pant oli tavaliselt mõis), nende laenudega
hakati 19 saj ka mõismaajandust suursti ümber korraldama.
Lisaks õigustele oli mõisnikel ka kohustusi- eestkostekohustus- peamine sisu oli see, et
ikalduste/näljahädade korral pidi mõisnik talupoega kuidagi toetama. Tekkis 18 saj vältel.
1763 kehtestati nõue, et igal mõisal pidi olema vajalik viljavaru, et ikalduse puhul oleks
annaabi.ee 
