krediidiasutus avaldada andmesubjekti andmed avalikus võlglaste nimekirjas. Andmesubjekt on sellega nõus ning annab vastava nõusoleku. Krediidiasutus annab andmesubjektile laenu ning andmesubjektil tekivad mõne aja pärast makseraskused. Andmekaitsesubjekt kasutab oma IKS-i § 12 lõikest 7 tulenevat õigust isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek tagasi võtta ning keelab krediidiasutusel sellega oma isikuandmete töötlemise. Krediidisuhtes on ühele lepingupoolele selliste ebaproportsionaalsete õiguste andmine tavapäratus. Eeltoodut kokkuvõttes, on andmesubjektil õigus: - Olla informeeritud enda kohta käivate isikuandmete töötlemisest sõltumata sellest, millisest allikast isikuandmed pärinevad. - Nõuda andmekaitse põhiprintsiipide järgimist isikuandmete töötlemisel - Nõuda kahjulike õiguslike tagajärgede likvideerimist, kui
Vastavalt tuleks täpsustada ka vahekohtute kohta käivat regulatsiooni, mis praegu lubab vahekohtumenetlust kasutada ka juhul, kui tarbija on sellega nõustunud juba lepingut sõlmides. Arvestades aga asjaolusid, et vahekohtumenetlus oma algsel kujul (arbitraaž) on loodud õigusemõistmiseks võrdsete poolte vahel (kellest võib eeldada, et nad olid lepingu sõlmimisel võrdse läbirääkimisjõuga ning võrdselt teadlikud oma õigustest ja kohustustest), et krediidisuhtes on tarbija kahtlemata ettevõtjast nõrgem pool ning et vahekohtumenetlus võtab tarbijalt võimaluse hiljem kohtusse pöörduda, peame põhjendatuks keelata tarbijavaidluste puhul vahekohtumenetluse kasutamise. (Pehmema alternatiivina on võimalik sätestada, et vahekohtu otsus ei saa olla täitemenetluse aluseks enne selle kinnitamist kohtu poolt, mille eelduseks on kohtuliku kontrolli läbiviimine otsuse õiguspärasuse üle.) 5.2. Turukorralduslikud meetmed