asutajariik ja väljajätmiseks liiga tähtis. See punkt Maastrichi lepingus aga tühistati, selle asemel pidi riik lihtsalt tõendama, et võlga kahandatakse soovitud tasemele, mida oli Itaalial kerge teha. Itaalia polnud ainus, kes tegi ühisraha kasutuselevõtu kriteeriumitega sohki, seda tegi terve hulk riike, kuid Kreeka kangelaslikul moel. Veel üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli see, et iga individuaalse riigi krediidiriski analüüsist loobuti. Enne eurot laenas iga riik erinevate intressimääradega, sest nende krediidirisk erines. Euro kasutuselevõtuga loobuti krediidiriski analüüsist, tänu sellele said osad riigid väga odavaid laene ja hakati neid ohjeldamatult võtma. Eurokriisi peamisteks põhjusteks olidki ohjeldamatu laenude võtmine ja suured pettused, mis hiljem ilmsiks tulid.
suurte laenudega. 2008. aastaks olid mõned tõeliselt suured laenuandjad pankroti välja kuulutanud. Probleem levis ka suurtele investoritele, kes enne olid suuri summasid hüpoteekiga tagatud väärtpaberitele kulutanud. Investeeringud ei toonud sisse tulu, vaid nad kaotasid suurtes kogustes raha. Lisaks süvendas kõiki neid probleeme veel üks finantsinstitutsioonide finantsinstrument reguleerimata, börsivälised derivatiivid, sealhulgas krediidiriski vahetustehingud, mida müüdi põhimõtteliselt kindlustusena hüpoteegiga tagatud väärtpaberite eest. Ameerika kindlustusettevõtte AIG (American Internetional Group) müüs kümneid miljoneid dollareid väärt kindlustuspoliise, ilma rahata mida maksta tagatiseks juhul kui midagi oleks valesti läinud. Kuid nii see aga läks. Need krediidiriski vahetustehingud muutusid väärtpaberiteks see võimaldas
- maandamine (=optimeerimine) - aktsepteerimine - vältimine (=minimeerimine) - välja müümine (=transfer, finantseerimine) Riski indikaatorid ... personali voolavus, motivatsiooni tase, IT süsteemide maasoleku aeg, rahvusvaheliste klientide arv, väljamüüdud teenuste maht, ... ... aga ka makromajanduse näitajad nagu jooksevkonto defitsiit, tööpuuduse tase, keskmise palga kasv jne. Kolm kõige olulisemat ... Raha ehk krediidirisk Operatsiooniriskid IT risk Krediidiriski juhtimise põhimõtted · Krediidirisk kahju suurus juhul, kui vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita · Krediidiriski juhtimine keskendub vastavate riskide maandamisele läbi nende identifitseerimise, mõõtmise ja konsolideerimise · Ennetav lähenemine, keskendutakse riskifaktorite identifitseerimisele ja potentsiaalse mõju kvantifitseerimisele - potentsiaalse riski minimeerimisele Krediidiriski mõõtmise põhimõtted
................................................................................12 Obligatsiooni hind.....................................................................................................................13 Munitsipaalväärtpaberid........................................................................................................... 13 Krediidirisk............................................................................................................................... 14 Krediidiriski vähendamise võimalused ja juhtimine.................................................................15 Väärtpaberite hindamine...........................................................................................................16 3 Finantsvahendite hankimine ja finantsturud. Finantsvaradega seotud mjandusteooriate ajalugu on suhteliselt lühike, kuid areng on muutunud pidevalt dünaamilisemaks ehk kiiremaks
avaldumisvorme, sealhulgas: 1)finantseerimisriski ehk riski, et krediidiasutus ei suuda kaasata ressurssi ilma negatiivselt mõjutamata omaigapäevast tegevust või finantsseisundit; 2)turulikviidsuse riski ehk riski, et krediidiasutus ei suuda madala kauplemisaktiivsusevõi turuhäire tõttu realiseerida finantsinstrumenti ilma olulisi kahjusid kandmata. Krediidiasutus peab pidevalt hindama likviidsusriskiningteiste riskide, eriti krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ja reputatsiooniriskikoosmõju. 10. Bartermajanduse probleemid. Barteri majanduse peamine probleem on see, et vahetuseks on vaja "soovide kahekordset kokkulangemist". Näiteks lihunik, kes soovib uusi kingi, peab leidma kingategija, kes praegu toitu vajab. Kes selle asemel korterit otsib, ei vahetaks jalatseid vorsti vastu, sest ta ei tea, kas lähitulevikus on edasine korteri vastu vahetamine võimalik. 11
A) 2,6 ning omakordisti (Ajagat.E) 2,25. Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE): 4,88 14,55 5,88 17,55 7,8 19. Ettevõtte intressikulude kattekordaja Ei saa olla negatiivne Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski Vaatlusaluse ettevõtte müügitulu on 1’000’000 eurot aastas ja nii igal aastal. Muutuvkulud ulatuvad 60% müügitulust ning rahalised püsikulud on 250’000 eurot aastas. Ettevõtte omanik on ettevõttesse investeerinud 800’000 eurot. Laenukapitali ettevõte ei kasuta. Milliseid rahavooge (FCFF) ettevõte genereerib, kui igal aastal investeerib ettev]te oma tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks kulumiga võrdse summa?
1 ettevõtjate nõustamine ühinemise, liitumise, , finantseerimise ümberkorraldamise ja muudes suurte küsimustes. 30. Nimetada panganduse kvantitatiivsed riskid. Krediidirisk Valuutarisk Intressirisk Likviidusrisk 31. Nimetada panganduse kvalitatiivsed riskid. Personalirisk Tehniliste süsteemidega seotud riskid 32. Kuidas iseloomustada laenuriski (krediidiriski)? Kompleksselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri-ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana 33. Mis on panga valuutariski põhjusteks? Valuutariski põhjustab panga varade ja kohustuste erinev struktuur. Valuutakursside muutudes muutub ka varade ja kohutuste väärtus ning sissetulekute ja väljaminekute suurus koduvaluutas arvestatuna. Valuutarisk näitab avatud valuutapositsiooni suurus, mis on välisvaluutavarade ja-kohutuste vahe 34
SISSEJUHATUS Käesolev ainetöö sisaldab ühe mahuka teema, riski, väikest osa. Igasuguste otsute langetamisel tuleb arvestada võimaliku ohuga ehk riskiga, seega riski saab käsitleda kui ebasoodsa võimaluse esinemist. Majanduses mõistetakse riski all kui majandustegurist tingituna võib tekkida kahju. Majandusrisk koosneb mitmetest erinevatest allikatest, mis moodustavad üheskoos kokku kogu riski, näiteks võib välja tuua intressiriski, krediidiriski, hinnarski, tegevusrisk jne. Iga riskiallikat võib analüüsida eraldi ja koguriski käsitleda kui nende koosmõju tulemust Ptaktilises osas vaatan investeeringu portfelliriski ja tasuvust, kus investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. 4 RISK Sõna ,,risk" on laialt kasutatav nii igapäevakeeles kui avastavas erialakirjanduses ja
ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal. Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon. Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade pankade krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS) on olnud teiste Euroopa pankadega võrreldes ligi 40 baaspunkti võrra väiksemad. Soodsad turutingimused võimaldasid Põhjamaade pankadel 2010. aastal pikendadakohustuste kestust. Pankade võlakirjade riskipreemiad püsisid 2010. aatsa IV kvartalis peaaegu muutumatud, mis peegeldab turuosaliste hinnangut ning valmisolekut pankade rahavajadusi finantseerida. Keskpanga suhteliselt kõrgema intressimääraga laenude asemel on pangad hakanud üha rohkem
intressimääraga Turu süstemaatilise riski Finantsvarade hindamise mõõdupuu mudel väidab, et mingi Aktsiatevahelist aktiva oodatav tulumäär on kovariatsiooni mõõtev leitav riskivaba tulumäära ja suurus riskipreemia summana, kusjuures investorile 13.Mida mõistetakse võlakirjade kompenseeritakse üksnes puhul krediidiriski all? Vali üks sellise riski võtmine, mida vastus. pole võimalik kõrvaldada See tähendab ohtu, et portfelli koostamise võlakirja emitent ei suuda või Finantsvarade hindamise ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta Tugevalt efektiivse turu Et võlakirju emiteerinud iseloomustus ettevõtte kohustuste Pooltugevalt efektiivse turu
turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning arengu eest · Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu eest · Kaido Tropp vastutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve ja siseteenuste toimimise ning arengu eest Struktuur · Kapitalijärelvalv divisijoni tegevuse eesmärk on hinnata finantsasutuste tegevusega kaasnevaid riske hoiustajate jaoks, anda hinnang nii krediidiriski, tururiski, kindlustustehnilise riski kui ka operatsiooniriski juhtimisel. Samuti sisekontrolli süsteemidele ja juhtkonna tegevusele. Divisijoon korraldab ka tegevuslubade väljaanmist ... · Finantsteenuste järelevalve divisjoni tegevuse eesmärgiks on suurendada Eesti finantsturule pakutavate teenuste läbipaistvust ning tagada nende vastavus kehtivatele õigusaktidele · Regulatsioonide ja aruandluse divisjon kogub
Nüüd on EURIBOR aegade madalaim, miinuses ehk laenu andja peab sisuliselt peale maksma. Kuna praegu euribor miinuses, siis eesti kommmertspangad on selle nulliga võrdsustanud. 18. Krediidikulukuse määr - Krediidiekuluksue määr on osa laenu hinnast.Krediidikulukse määra leidmiseks tuleb arvestada põhielemnt (lepingutasu), lisaelement (kinnisavara hindamine) ja varjatud element (kompensatsiooniline limiit). 19. Laenude tagatised Laenude tagatised on nõutud krediidiriski maandamiseks. Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja
väärtpaberipositsioonide ja investeerimisfondide haldamine, ühinemiste ja ülevõtmiste korraldamine. Panga kui ettevõtte eesmärgiks on samuti maksimeerida oma aktsionäride rikkust. Seejuures tuleb arvestada konkurentsiga, sotsiaalsete teguritega ja tugeva seadusandliku regulatsiooniga. Panga puhul tuleb kindlasti käsitleda mitmesuguseid riske (vt joonis 9.1). Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib oluliselt väheneda panga puhaskasum ja halvimal juhul võib pank minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. Intressimäärarisk seisneb selles, et intressimäära muutudes muutuvad panga varade, kohustuste ja omakapitali turuväärtused. Pangad pakuvad mitmesuguseid finantsteenuseid, millest olulisimad on informeerimine,
o Kliendi ja panga vaheliste suhete kestus, aktiivsus ja tulusus o Alternatiivsete rahapaigutuste tulusus o Konkurents laenuturul o muud 23. Laenusaaja krediidivõimelisus ja selle analüüsi põhiaspektid. Põhiaspektid: Varaline seisund Sotsiaalne seisund Elukutselised tegurid Suhted pankadega ja teiste kreeditoridega Maksuvõlad ja maksehäired Muud aspektid 24. Laenuportfelli krediidiriski vähendamise võimalused. Võimalused: Laenuprotfelli mahtu bilansis piiramine Laenuportfelli diversifitseerimine Laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning muude laenureeglite kehtestamine Vastaspoole põhjalik krediidivõime hindamine Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel Laenude tagasimaksmise tagamine korrektselt vormistatud dokumentidega
Panga bilansis on väike reaalvarade osatähtsus (4-7%) Omakapitali osatähtsus väike Kohustused on valdavalt lühiajalised Bilansivälised kohustused Kohustusi, mille puhul eksisteerib võimalus, et nende täitmiseks tuleb ettevõttel teha rahalisi väljamakseid, kuid ei ole teada millal ja kas see üldse toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Neiks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid (ka tuletisväärtpaberid). Reitingute vajalikkus: Investori seisukohalt: hinnata krediidiriski, määrata investeerimiskõlblikkus, võrrelda erinevaid emitente. Emitendi seisukohalt: suurendada usaldusväärtust ja tuntust, finantseerimine odavam, ligipääs teatud investorite gruppile. Standardiseeritud reitingute olemasolu vähendab tehingukulusid, kuna aktsepteeritud võrdlusvõimalus lubab potentsiaalsel investoril kiiremini ja odavamalt hinnata konkreetse investeerimisvõimaluse riske. Usaldusnormatiivid kommertspankadele
omanike poolt tehtud sissemakseid omanikele tehtud väljamakseid kasum või kahjum arvestuspõhimõtete muutuste mõju reservide suurendamine ja vähendamine. Tegevusaruanne: · ülevaade tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel · ülevaade olulistest sündmustest majandusaastal · eeldatavatest arengusuundadest eelseisval majandusaastal. Reitingute vajalikkus: · Investori seisukohalt: hinnata krediidiriski, määrata investeerimiskõlbulikkus, võrrelda erinevaid emitente. · Emitendi seisukohalt: suurendada usaldusväärsust ja tuntust, finantseerimine odavam, ligipääs teatud investorite grupile. 16 Standardiseeritud reitingute olemasolu vähendab tehingukulusid, kuna aktsepteeritud võrdlusvõimalus lubab potensiaalsetel investoritel kiiremini ja odavamalt hinnata konkreetse investeerimisvõimaluse riske. 31
võlausaldajate nõuded. Ettevõtte (ka panga) edu või ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonna tingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjusteks võib olla kehv juhtimine, mitteadekvaatne kontroll, segadused varaga ümberkäimisel. Pank on finantsettevõte. Tema maksejõuetuse põhjuseks on tõsised vead finantsjuhtimisel, st kas likviidsuse, intressiriski, krediidiriski, kapitali või kulude juhtimisel. Sellised on olnud pankrottide põhjused ka Eesti panganduses. Lisaks pankrotivara realiseerimisest laekunud vahenditele saavad hoiustajad panga pankroti korral oma hoiuste katteks kompensatsiooni Hoiuste Tagamise Fondi kaudu. Maksimaalne kompensatsiooni summa ühe hoiustaja kohta ühes pangas on 2000.a. 1.jaanuarist 40 tuhat krooni. Edaspidi see astmeliselt suureneb ja on vastavalt praegusele plaanile alates 2004.a. 1.jaanuarist 100 tuhat krooni,
Faktooring debitoorse võla finantseerimine laekumata arvete tagatisel eesmärgiga tagada kiirem laekumine ostjatelt. Nn varapõhise finantseerimise (st nõuete tagatisel) eriliik, mille eesmärgiks on debitoorse võla finantseerimine maksetähtaja ulatuses. Regressiõigusega faktooring - faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa; Regressiõiguseta faktooring faktoril puudub võimalus tasumata jäetud arve tagasi müüa (krediidiriski kannab finantseerija). Seega pakub faktor lisaks finantseerimisele ka nn krediidikindlustust. Eelised Puudused · faktooring võimaldab pakkuda ostjatele · Valdav osa lepingutest sõlmitakse pikemat maksetähtaega; regressiõigusega, s.t. faktoril · vabastab ettevõtte käibevahendid; (finantseerijal) on õigus ostja poolt
Tururiski maandamiseks läheme tarbija muutuvate vajadustega kaasa ning muudame turuhinda vastavalt konkurentide pakkumisele. Võtame üle uued tehnoloogiad ja oleme kaasaegsed. Vajadusel kasutame uute vahendite finantseerimiseks pangalaenu. Krediidi- ja finantsrisk: laenutingimuste halvenemine, ei saada hakkama laenu tagasimaksmisega. Kliendid ei tasu saadud kaupade eest õigeaegselt või teevad seda hilinemisega. Krediidiriski maandamiseks laen ning jaotatakse tagasimaksed võimalikult pika perioodi peale, et tagasimakse summad oleksid võimetekohased ning parematel aegadel maksta suuremaid osamakseid. Kliendi makseraskuste tekkimise vältimiseks tuleb kliendil maksta arve enne teenuse saamist. Personalirisk: suur sõltuvus üksikutest spetsialistidest, võtmeisikute lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine. Personaliriski maandamiseks tuleb palgata multitalentseid
tasemel. Oluliselt vähenes kohaliku rahaturu riskipreemia. Kui veel 2010. aasta alguses ületas kohaliku rahaturu kuue kuu TALIBOR kuue kuu EURIBORi ligi kolm korda, siis aasta jooksul kadusid erinevused intressitasemetes. Aasta lõpuks oli TALIBOR langenud EURIBORi tasemele. Krooni tuletistehingute maht vähenes aasta jooksul pidevalt, sest turuosalistel puudus huvi krooniriski maandada. Ligi kaks korda langes Eesti riigi krediidiriski ülekandetehingu (CDS) riskipreemia. Need positiivsed trendid said alguse juba aasta esimesel poolel, taustaks järjest süvenev veendumus, et Eesti eelarvepoliitika suudab vältida liigset võlakoormuse kasvu ning et liitumine euroalaga muutub järjest tõenäolisemaks. Lõplik kinnitus euroalaga liitumisele saadi 13. juulil, kui Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid eurole ülemineku ametlikuks kursiks seni kehtinud 15,6466 krooni ühe euro kohta
hindamisel. Panga finantsjuhtimises võib eristada viit põhivaldkonda: 1. Likviidsuse juhtimine 1. Intressi riskijuhtimine 2. Kapitali juhtimine 1. Krediidi riskijuhtimine 2. Kulude juhtimine Selle mudeli lihtsamaks meelespidamiseks on inglise keelsetest mõistetest tuletatud mudelinimetus CAMEL. C - cost management, credit risk management - kulude ja krediidiriski juhtimine A - asset and liability management, interest rate risk management - intressi riskijuhtimine M - management expertise - juhtimiskogemused ja oskused ja juhtimise kvaliteet E - equity management - kapitali juhtimine L - liability management, liquidity management - likviidsuse juhtimine C, A, M, L mudelis mõjutavad peamiselt panga varade tootlikkust, mida tähistatakse ROA. E on seotud põhilist panga finantsvõimendusega, ehk ta määrab panga leverage'i.
oma investeeringute halba tulemuslikkust. See kahandaks kindlasti usaldust keskpanga suhtes ja võib käivitada majanduses ebasoovitavaid protsesse. On soovitav, et keskpank teeniks piisavalt, et katta oma kulud. Eesti Pangal pole selles suhtes praegusel ajal probleeme olnud. Viimase aja uudistest on teavitatud, et pank on saanud eraldada oma tuludest riigieelarvesse märkimisväärselt suuri summasid. Sellest võib järeldada, et Eesti Pank on optimaalselt intressi-, valuuta- ja krediidiriski võttes teeninud piisavalt tulu. Majanduses osalemiseks on vaja osaleda ka Euroopa Keskpanga välisreservide halduses ja seda on Eesti Pank planeerinud teha. Viimaseks tegevuseks on planeeritud investeerimise eesmärkide ja raamistiku ülevaatamine. Seda tuleb teha lähtuvalt euro kasutuselevõtust ning investeerimisstrateegiat tuleb muuta vastavalt riigi majanduse ja maailmamajanduse vajadustele vastavalt. Eesti Pank oma strateegilises plaanis nimetab selle valdkonna mõõdikutena:
hädavajalik sekkuda kiirelt ja otsustavalt, et ära hoida suurema kahju tekkimist. Rakendatavad meetmed ei peaks olema üksnes kriisi lahendavad, vaid soovitavalt preventiivsed, et säilitada usaldusväärsus. Selline sekkumine on võimalik vaid kiire otsustusvõimelisuse korral. 12. Riigi antav laen ja riigigarantii tingimused (RES § 61-63) vt õppematerjal ÕIS RES § 61 reguleerib nii laenude kui riigigarantiide andmist, kuna mõlema tehinguga võtab riik krediidiriski (rahalise kohustuse). Laenu andmisega kaasneb oht, et laenusaaja ei tagasta võetud laenu ja intresse korrektselt, riigigarantii andmisega kaasneb oht, et garanteeritav isik ei täida oma laenulepinguga võetud kohustusi ning riigil tuleb tasuda vastav võlgnevus laenuandja ees. Erinevus on vaid selles, et laenu andmisel kasutatakse kohe riigi likviidseid vahendeid, riigigarantii korral aga vaid siis, kui on vajalik täita garantiikohustus.
Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupangad Eestis: Tartu Hoiu-laenuühistu 52. Nimetage erinevaid riske panganduses ja defineerige neist kaks. Levinumateks riskideks on krediidirisk, likviidsusrisk ja intressimäärarisk. Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib halvimal juhul pank minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. 53. Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius.
47. Võlakirja riski ja tulu seosed Nagu üldiselt väärtpaberitega, kaubeldakse ka võlakirjadega järelturul. Võlakirjade väärtuse järelturul kujundavad võlakirja hind ning tema tulusus. Võlakirja hind liigub alati vastupidises suunas tema tulususega. Võlakirja hinna ja intressimäära muutuse vahel on kindel seos. Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi – kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad • Krediidiriski täpsemaks hindamiseks omistatakse võlakirjadele krediidireitinguid. Mida madalam on reiting, seda kõrgem on tulusus tähtajani. • Intressirisk tähendab ohtu, et intressimäärade muutumine turul toob kaasa võlakirja turuhinna muutuse. See mõju on pikaajalistele võlakirjadele suurem kui lühiajalistele. Seega on pikaajaliste võlakirjade intressimäärarisk suurem kui lühiajalistel. 48. Börsiindeksi olemus
samad. Saab leida tundlikkuse kui palju peab tõenäosust muutma, et tuleks otsust muuta. Riskianalüüs otsustuspuule: V ¦ x i x Px i Mida suurem standardhälve, seda suurem risk! 2 V VV See on variatsioon keskmise suhtes. y Mida tuleks teha riskidega: hinnata; kanda risk kellelegi üle (kindlustus); riskiga leppida Ettevõtte seisukohast tuleb hinnata: tururiski, juhtimisriski, krediidiriski, inflatsiooni, kinnisvararisk, kuritegevuse risk, poliitiline risk, erakordsete sündmuste risk, tööõnnetuste risk. 3.2. Korrelatsioon-regressioonanalüüsi etapid ja kasutusvõimalused Korrelatsioonanalüüsiga saab kindlaks teha, milliste suuruste vahel on oodata statistiliselt olulist seost. Selle seose analüütilise kuju leidmiseks kasutatakse regressioonanalüüsi Regressioonanalüüs võimaldab leida kvantitatiivseid seoseid majandusnähtuste vahel, anda tõenäosuslikke
olukorra 1)stabiliseerib pang kasumit, kui laenunõudlus ja laekumine on muudel põhjustel ebatõenäoline. halvenemisele. Vastavalt EP nõudele võib kliendile või intressitulu langevad; 2)tasakaalustab laenuportfelli Probleemlaenude põhjused: 1)panga halb krediidi- omavahel seot. osapooltele anda laenu 25% panga krediidiriski; 3)annab geograafilise mitmekesisuse; poliitika; 2)halb krediidianalüüs, 3)halvasti koostatud omavahenditest- panga konsentratsioon. Panga riski- 4)tagab likviidsuse(repotehingu); 5)vähendab panga laenuleping ja teised dokumendid, 4)maj. tingimuste konsentratsiooni leidmiseks tuleb summeerida kõikidele maksustatavat tulu; 6)täidab tagatise rolli; 7)aitab panka muutumine; 5)laenusaaja ebaausus; 6)muud põhjused. kõrge riskikons
(Ibid.: 132) Pankade eesmärgiks on optimeerida laenuportfelle nii, et krediidirisk oleks madal ja laenutulu võimalikult kõrge, mistõttu on oluline nende näitajate vaheline optimaalne tasakaal. Üldiseid riskide hinnanguid pankade tasemel mõjutavad enim intressimäär ning kinnisvaraturu seisukord (Mei, Saunders 1995: 199). Kinnisvaraturul ja majanduses toimuvate tõusuperioodide ajal on pankade tulemuslikuks majandamiseks oluline vähendada krediidiriski tekkimise tõenäosust. Enamasti on panga klientideks inimesed, kes vajavad krediiti ning kuuluvad seega süsteemset tagasimakse riski omavasse kliendigruppi. Efektiivseks krediidiriski juhtimiseks ning kliendi laenukõlblikkuse hindamiseks on pangas kasutusel mitmesugused mudeled, mis 24 hindavad potentsiaalse laenukliendi maksevõimet ning prognoosivad maksekäitumist,
10% 45 000 arve tasumise tähtpäeval 25 · Kustutusfaktooring puhul ei saa ettevõtaja faktorilt raha kätte kohe, vaid arve tasumise tähtpäeval. Kui võlgnik ei ole faktoorile arvet tähtpäevaks tasunud, peab aga faktor ettevõtjale arve tasuma selleks tähtpäevks ning seega võtab faktor ka kustutusfaktooringu puhul enda kanda krediidiriski, kuid ta ei krediteeri ettevõtjat. Faktor Maksab arve summa arve tasumise Tasub arve tasumise thtpeval, miinus thtpeval faktooringu tasu Mja Ostja Kaup
○ Komisjonitasu igalt tehingult – pank peab kinni maksest 0,22- 2,5% (SEB 2019 nov), 1,45% nutiterminalilt (Swedbank 2019 nov). ○ Makseterminali tasu – kuutasu 5-17 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). E-kaubanduse makselahendus – riigipiire ületav e-kaubanduse makselahendus (põhineb krediitkaardiga maksetel). Sobib eelkõige rahvusvahelisel turul tegutsevatele veebipoodidele. Pangalink – klient tasub kohe kauba eest st ettevõttel ei teki krediidiriski, samas peab klient olema vastava panga klient. Tasu tehingult 1% jääb 0,13-3,2 EUR vahele + igakordne autentimistasu 0,11 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). Mobiilimakse – ostja algatab tehingu kõnega mobiiltelefonilt, kaupmees saab tehingu toimumisest teada lühisõnumiga oma mobiiltelefonile või IP aadressile. Muud digilahendused nt digitaalne rahakott, tasumine krüptorahas jne. 14. Mille poolest erineb valuuta spot-tehing forward tehingust?
(Sales Team Estonia) ja Eesti juhtimismeeskond (Management Team Estonia). Fortum Termest AS-i juhatus on kaheliikmeline, nõukogu viieliikmeline. Nõukogu on nimetanud ka kuus prokuristi kaks igas piirkonnas kellel on volitus esindada oma volituste piires ettevõtet majandustegevusega seotud õigustoimingutes, eesmärgiga vähendada juhatuse töökoormust. 2004. ja 2005. aasta päevakorras on olnud pidev kasv ja kasumlikkus, suurendades suurusest tulenevat ökonoomikat; krediidiriski juhtimist ning tootmisobjekti põhist kasumlikkuse juhtimist ja kõige atraktiivsemate uute investeerimisprojektide teostamine. Juhtimise osas on rõhutatud efektiivset otsustamist, pühendumust ja tegevuste elluviimist multikultuurses organisatsioonis ning investeerimisprojektide prioritiseerimist. Äriplaanis on mainitud, et murettekitav on ebapiisavad juhtimis- ja 21
annaabi.ee 
