RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
ja seda erakordselt lühikese, maailma uuema majandusajaloo jooksul pretsedenditu ajaga.
Rahvasteliidu ekspertide soovitustel oli seejuures poliitiline, mitte sisuline väärtus. Ka
stabiliseerimise seisukohast ei olnud Rahvasteliidu soovitusel saadud laen kuigi oluline
tegur. Erinevalt Austria ja Ungari juhtumist, kus laenu abil stabiliseeriti rahaühik, oli Eesti
rahaühik juba enne laenu saamist stabiilne. Küll aga aitas laen leevendada Eesti tolleaegset
kroonilist krediidipuudust.
1924. aasta murrang muutis suuresti ka poliitilist kultuuri. Enne seda võimul olnud poliitikud
vältisid demokraatlikke otsustamismehhanisme. Parlamendikomisjonides ega valitsuses
tähtsaid otsuseid ei tehtud. Eesti Panga tegevus oli avalikkuse eest varjatud ja laenupoliitika
üle otsustas kitsas ringkond. Tollisoodustuste andmist, mis mõjutas märkimisväärselt
ettevõtete turuolukorda, otsustas valitsus. Tegemist oli autoritaarsusele kalduva
annaabi.ee 
