Leian, et need on äärmiselt põnevad ametid ning ühtivad täpselt minu tulevikulootusega. 1. Intervjueeritava nimi on Marina Laaneväli. 2. Omandatud eriala on kaubanduslik raamatupidamine. 3. Lõpetas Tartu Ülikooli. 4. Raamatupidajale on vajalikud majandusteadmised. Väga hästi tuleb tunda raamatupidamisega seotud seadusandlust ja raamatupidamise korraldamist vastavalt sellele. 5. Intervjueeritav töötab Krediidipangas. 6. Ametinimetuseks on pearaamatupidaja. 7. Põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö organiseerimine, kontserniaruannete, rahavoogude, eelarvete ja nende täitmiste tegemine juhtkonnale. Aruanded riigiasutustele (käibemaksuaruanded, aastaaruanded, statistikaaruanded). 8. Töötasu on priske 1200 eurot neto. 9. Töö kõige meeldivam külg on head töö- ja puhkevõimalused 10
pangaga sõlmitud leping • Kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa makse saajale • Lepingu sõlmimisel määrata limiit • Ajakirjanduse tellimisel makstakse üks kuu ette Püsikorraldus: • Tasuta • Summa määramine lepingu sõlmimisel • Kui kontol pole piisavalt raha, jääb püsikorraldus täitmata. Pangasisene makse: • Maksjal ja makse saajal on konto Krediidipangas • Makse teostab samal arvelduspäeval ühe tunni jooksul Riigisisene makse: • Võimalik teha kontoris või internetipangas • Maksete edastamisel kasutatakse Eesti Panga poolt hallatavaid arveldussüsteeme • Süsteem kiire ja mugav • Makse jõuab teise panka raha saaja kontole 30-90 minuti jooksul Välismakse: • Tavaline makse • Kiirmakse • Ekspressmakse • Teenustasu suurus sõltub makse tüübist
Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto vähemalt kolm aastat, lisandub hoiuse intressimäärale lisaintress: + 0,15%, kui hoiuseleping sõlmitakse summas 10 000 EUR. Krediidipank plaanib ka edaspidi hoida oma hoiuste intressi taseme turul keskmiselt valitsevast kõrgemal, et propageerida sellega säästmist ja tarbimiskulude piiramist. Big Pank on tähtajalistele hoiustele ja tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank. Tänapäeval on Big Pank universaalpankade ja liisingfirmade järel Balti riikides üks suurimaid
Standardseadistused seega on olemas, kuigi mulle ehk meeldiks ise seadistada kõik algusest nö oma maitse järgi. Lõpuks sain bilansi kätte, kuid kahjuks oli see kuhugile keskele ära peidetud. Uue äriühingu loomise asjus kirjutasin meilitsi Eetasoftile. Senikaua tutvun ja üritan teha vastavad lausendid ja toimingud ette antud äriühingu põhjal. Kontoplaani, kui üles leida, saab siiski võrdlemisi lihtsalt muuta, seega pangakonto sai muudetud arveks krediidipangas. Kontoplaan on küllaltki detailirohke, mis iseloomustab väga hästi ka tervet programmi. Sissemakse või siis antud juhul osakapitali suurendamise lausendi tegemisel soovib programm saada väga detailseid andmeid seesuguses raamatupidamislikus keeles, kus minu teadmistest jääb paraku vajaka. Uskusin, et sain vajalikud read täidetud, kuid enterile vajutades sootuks programm sulges end. Kuidagimoodi sain sissemakse osakapitali tehtud, kuid ikka loobib hoiatust "automaatsesse
Sele X Finantskanne Rahalised vahendid Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse