täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17)” VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 14 alusel saab krediidisaaja nõuda krediidiandjalt kahjuhüvitist, kui krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise PM või kui ta rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse huvi ja usalduskahju hüvitamisega
ka osamaksete kaudu. Praktikas esineb olukordi, kus krediidiandja peab rahasummalt kinni erinevaid teenustasusi, mis on seotud laenu andmisega. Krediidiandja võib rahasummalt erinevaid teenustasusi kinni pidada üksnes vastava kokkuleppe olemasolul. Kui pooled ei ole eraldi teenustasude kinnipidamises kokku leppinud ei tohi ka krediidiandja teenustasusi kinni pidada. Näiteks lepingu kohaselt laenab krediidisaaja krediidiandjalt 25 000 krooni. Krediidiandja kannab krediidisaajale kuuluvale arveldusarvele 20 000 krooni põhjendusega, et summast arvai maha 5000 krooni teenustasu. Selline krediidiandja poolne tegevus ei ole kooskõlas poolte vahelise kokkuleppega, mistõttu on tegemist krediidiandja poolse kohustuse rikkumisega. Krediidiandja peab rahalise kohustuse täitma krediidisaajale, tulenevalt VÕS § 79. Kolmandale isikule on lubatud kohustuste täitmine üksnes krediidisaaja nõusolekul
76 Taganemisest teatab tarbija pakkujale, käesolevas lepingus näidatud aadressil väljastusteatega. 3. Ehitise kasutamise tasu 3.1. Tarbija maksab pakkujale ehitise kasutamise tasu ............................ krooni aastas pangaülekandega/sularahas iga-aastase kasutusperioodi alguse esimeseks päevaks (krediidilepingu korral võidakse tasu pakkujale üle kanda otse krediidiandjalt, kui nimetatu on sätestatud tarbija ja krediidiandja vahelises krediidilepingus ja käesolevas lepingus), juhindudes LS paragrahvist 385. 3.2. Ehitise kasutamise tasu sisaldab kõiki käesoleva lepingu punktis 2.4. nimetatud teenuseid. 4. Sätete kohaldamine 4.1. Sätete kohaldamisel juhindutakse LS paragrahvidest 386, 387 ja 388. 5. Lepingu kehtivus, muutmine ja ülesütlemine 5.1. Leping astub jõusse 01. mail 2002.a. ja on jõus kuni 01. augustini 2008.a. 5.2