Vassili Surikov Vassili Ivanovits Surikov sündinud 24. jaanuar 1848 - 19. märts 1916. Oli üks suurim Vene ajaloo maalikunstnik. Surikov sündis Krasnojarskis, Siberis. 1869-1871 õppis Peterburi Kunstide Akadeemia 1877 Surikov asus elama Moskvasse. Aastal 1878 abiellus ta Elizabeth Charais- ga. Tema tütretütar on Decembrist Svistunov. Aastal 1881 liitus ta Peredviznikud liikumisega. Alates 1893 oli ta täieõiguslik liige Peterburi kunstiakadeemias. Surikov on maalinud pilte venemaa minevikust, mis keskendusid tavaliste inimeste ellu. Tema teostes esindatakse ruumi ja inimese liikumist.
lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarskis ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006
oblastis, Kaukaasias ja Krimmis. Joonis 1. Eestlaste asukohad Venemaal. Vene Föderatsioonis õpetatakse eesti keelt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis (a-ni 2005 eesti õppekeelega Petseri II keskkool),Punase Lageda (Krasnodari krai), Kaseküla (Tomski oblast) ja Ülem-Suetuki (Krasnojarski krai) põhikoolis; pühapäevakool või eesti seltsi keelekursused tegutsevad Peterburis, Moskvas, Tserepovetsis ja Krasnojarskis (a-st 1991). Eesti keel kui kirjakeel oli käibel kirikus, koolis, seltsis ja trükisõnas. Asundustes tegutsesid enamasti omad ameti- ja meistrimehed (v.a arst, jurist, potseinik jms) ja nendes valdkondades oli eesti keel aktiivselt kasutusel. Emakeeles suheldi teiste asunduste ja kodumaaga. Ametlikku asjaajamisse (dokumentatsiion, kirjavahetus) eesti keel ei kuulunud. Eesti keele vitaalsus Venemaal ei ole praegu küll nii ilmselge, nagu see oli veel 1930
sõdurit ja madrust. Meeleavaldusel nõuti, et: ,,Kõik võim peab kuuluma Nõukogudele". 32 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 127 33 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 128 17 Valitsusvastaseid meeleavaldusi toimus ka Moskvas, Nizni Novgorodis, Krasnojarskis jm. 34 Kerenski kasutas seda võimalust ära, et püüda bolsevikke alla suruda. See tal ka õnnestus ja selle tulemusel võeti kinni Trotski ning Lenin oli sunnitud Soome põgenema. Juba 18.-19. juulil hävisid nii ajalehe ,,Pravda" kui ka Bolsevike Keskkomitee hooned. Bolsevike üha kasvav mõjuvõim sai nüüd mõneks ajaks küll peatatud, kuid peagi said bolsevikud endale taas uue võimaluse võimuhaaramiseks.
annaabi.ee 
