maitsed. Ajapikku muutusid need üha jubedamaks. Täieliku anosmia puhul sellist tajutavate lõhnade muundumist või liialdatud intensiivsust esineda ei saa, esineb vaid lõhnahallutsinatsioone. Kuid need võivad olla ka väga erilised. Seda sama oli märkinud autorile ka Heather A. Ta märkis, et hallutsinatsioone ei saa tavaliselt kuidagi defineerida ühe kindla lõhnana. Osa inimesi hallutsineerivad kindlat lõhna - selle tekkimist võib mõjutad mingi muu kontekst. Laura H., kes kraniotoomia tagajärjel lõhnataju peaaegu täielikult kaotas, kirjutas ta autorile, kuidas ta aeg ajalt kogeb lõhnu, mis tunduvad täiesti usutavad, kuid pole just päris sellised nagu ta mäletab. Kuigi inimesed suudavad tajuda ja ära tunda ligikaudu 10 000 lõhna, on võimalike lõhnadea tajutav arv suurem. Osasi hallutsineeritud lõhnu on võimatu kirjeldada, kuna see ei sarnane millegile tegelikusele, mis on läbi kunagi kogetud. Uusi, ennenägematuid kogemusi võibki
Aju tööd me ei tunneta. See on külm ja liikumatu, süga aga liikuv organ, seega kuidas psüühika ajus? Hing pole kogu aeg ajus olnud: Piiblis ei mainita kordagi sõna „aju“. Juutide meelest paiknes hing südames, mõistus neerudes ning õrnad tunded põites. Eesti keeles: „hea/kuldse südamega“, „avatud südamega“, „kätt südamele panna“, „südametunnistus“, „südant ja neerusid läbi katsuma“. I Teaduseelsed vaated Hilispaleoliitikum/Neoliitikum: Kraniotoomia (trepanatsioon): millegipärast tehti pähe auke. Paljud jäid ka ellu. Luu paraneb, tekib samuti armkude. Milleks augud pähe? Koljusisese rõhu alandamiseks. Silma põhja vaadates saab teada, kas kolju sisene rõhk on tõusnud. Kolju põhimiku auk (ühendus seljaajuga). Rõhu suurenedes surutakse aju nendesse aukudesse. Ensisheimi kolju; vanim teadaolev (korduv ja õnnestunud) trepanatsioon, ~5100-4900 EJv. Bölkendorfi kolju; trepanatsioon, ~1940 EJv.
annaabi.ee 
