.................................................................... ..................... 3 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3 1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4 1.4. Etanooli saadakse-Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel......4 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.............4 2. Omadused.................................................................................... ..............5 2.1 Keemilised omadused..................................................................................... 5 2.2. Füüsikalised omadused..................................................................................5 2.3. Etanooli struktuur....
Etanool Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel; Puidutöötlemisjääkide töötlemisel; Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Etanooli peamised kasutusalad on alkohoolsed joogid, värvid ja erinevad lakid, ravimid, kütused jne... Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Methanol http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/12_metanool_ja_etanool_kolbmootorit e_ktusena.html
ja maksa. Läbipaistev, puuviljade värvitu vedelik lahustub kääritamisel. hästi vees veest 2)Puidutöötlemisjää kergem. Hügroskoopne - kide töötlemisel. seob endaga vett. 3)Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel H Kergesti lenduv, värvitu, Kasut: antifriisi, | tuleohtlik, mürgine, nõrga lahusti ja kütusena. H--C--O--H alkoholilõhnaga vedelik. Metanool tekib | Keemis- ja sulamistemp. looduses mõningate
TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS
Omadused Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne* vedelik *Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Saamine Glütserooli saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagunemisel; seebi keetmisel; nafta krakkgaasides sisalduvast propeenist (CH2=CH-CH3) kõrvalsaadusena. Kasutusalad Parfürmeerias; meditsiinis kreemide valmistamisel; emailvärvide valmistamisel; lakkide valmistamisel; antifriisina (jahutusvedelikuna); leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides*. *Preparaat on laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eriotstarbeline aine (sageli ravim). etaan-1,2-diool ehk etüleenglükool
Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. 3. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. 3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. ETANOOLI KASUTUSALAD: Alkohoolsed joogid Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) Värvi- ja lakitööstus
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. [1] Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. [1] 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. [1] CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski
Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. (1) 15. Teiseks puidutöötlemisjääkide töötlemisel. Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. (Lisa 3) (1) 16. Kolmandaks nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1) 17. 2. Omadused 2.1. Keemilised omadused 18
Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. (1) 15. Teiseks puidutöötlemisjääkide töötlemisel. Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. (Lisa 3) (1) 16. Kolmandaks nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1) 17. 2. Omadused 2.1. Keemilised omadused 18
näiteks lavsaani saamiseks. Glütseriin on kolmealuseline alkohol. 1,2,3-propaantriool HOCH2-CH(OH)-CH2OH. Keemistemperatuur on 290 'C . Ta on vees hästi lahustuv magusa maitsega hügroskoopne vedelik. Mittemürgine. 6 Glütseriini saadakse rasvade hüdrolüüsimisel ja ka sahhariidide kääritamisel naatriumsulfiti manulusel: Viimasel ajal saadakse glütseriini sünteetiliselt, lähtudes nafta krakkgaasides sisalduvast propeenist. Glütseriin võib anda ühe-, kahe- ja kolmeasenduslikke derivaate. Lämmastikhappega töötlemisel moodustub kolmeasenduslik ester 1,2,3- propaantriüültrinitraat, mida tavaliselt nimetatakse nitroglütseriiniks. Glütseriini oksüdeerumisel moodustuvad hüdroksüaldehüüd 2,3-dihüdroksüpropanaal ehk glütseriinaldehüüd ja hüdroksüetoon 1,3-dihüdroksü-2-propanoon.
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast
Nägemishäired algavad ~10ml. Järelt. 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? Kuna veini ja õlle kääritakse ning siis ei tõuse alkoholiprotsent nii suureks. 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke? Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? Mono- ja oligosahhariide sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O à CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski
omadused, kasutusalad) ETANOOL - CH3CH2OH, rahvapärane nimetus - piiritus. Saamisviisid: Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel: suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks(glükoosiks).Suhkru kääritamisel saadaksegi etanool. Seda nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel: sünteetiliseks etanooliks Füüsikalised omadused: Värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. On veest kergem vedelik, lahustub veega igas vahekorras, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kasutusalad: alkohoolsed joogid hea lahusti värvi- ja lakitööstus parfümeeriatööstus
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. 3 Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. 3 Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski
Katkeb üks -side ja tekib: a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib -side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad Penteenid C5H10 esinevad nafta krakkgaasides ja bensiinis. Metüülbuteene (isopenteene) kasutatakse 2-metüül-1,3-butadieeni (isoporeeni) tehnilisel tootmisel. Varem saadi penteenide segu tehnilise isopentanooli dehüdratiseerimisel ZnCl2 abil ning teda kasutati ,,amüleeni" nimetuse all. Amüleeni keemispiirid olid 30...35o.Penteeni keemistemperatuur on 38,57 o .Kõrgemad alkeenid ei leia veel laialdast kasutamist. Nad esinevad krakkbensiinides. Küllastumata ühendite saamise allikaks on nafta krakkgaasid. Krakkgaasid sisaldavad:
Hüdroksüülrühmade arvust. 5. Etanool - ehk piiritus ehk etüülalkohol. Valem: CH3CH2OH. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Saamine: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Veevabaks saamine: nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. Denatureerimine: Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid. Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks
on väävlisisaldus. Suur väävlisisaldus kahjustab mootorit. Alates 1975. aastast on keelatud müüa diislikütust mille väävlisisaldus on üle 0,5%. 3.3 Etanool ehk etüülalkohol ehk piiritus on üks tuntumaid alkohole. Ta on läbipaistev, iselooluliku lõhnaga, kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli saadakse põhiliselt kolmel viisil: 1. suhruid/tärklist sisaldavate lahuste/produktide kääritamisel 2. puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3. nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide valmistamiseks kuid mõnel määral ka autokütusena, seda eritu just Lõuna-Ameerika kuis piiritus on väga odav. Autokütusena saab seda kasutada nii puhtalt kui ka segatult bensiiniga. Viimasel ajal on alustatud etanooli lisamist bensiinile teiste lisandite asemel (plii, aromaatsed ühendid jt.). Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini
juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Puuvilja või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10 15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad. Õlles on 35 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH 3CH2OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole
alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. 2.Puidutöötlemisjääkide töötlemisel : Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. 3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel : Kõrgemal temperatuuril ( 200300 C) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Kasutusalad: *Alkohoolsed joogid *Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) *Värvi ja lakitööstus *Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) *Ravimid ( tinktuurid, eeter) *Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin)
keskmist paardumata elektroni uue kaksiksideme . . . . . . CH2=CH-CH2-CH=CH2 CH2-CH-CH-CH-CH2 CH2-CH=CH-CH2 CH2=CH-CH=CH2 + Br2 CH2Br-CH=CH-CH2Br Teises astmes tekib CH2Br-CHBr-CHBr-CH2Br 4 Alkadieenide saamine Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti neid utte- ja krakkgaasides. Alkaanidest tunduvalt rohkem leidub alkadieene taimedes ja loomades. Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mille üheks põhikomponendiks on cis-trikos-9-een. Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni. Kautsukipuu mahlas sisaldub alkadieenidest 2- metüülbuta-1,3-dieeni. Organismides ja eriti taimedes leidub lahtise süsinikuahelaga või tsüklilisi looduslikke alkeene, mida nimetatakse terpeenideks
teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3
teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3
iseloomulikud liitumisreaktsioonid ja nad oksüdeeruvad nagu alkeenid. Seega saab alkadieene kindlaks teha nagu ka alkaane broomivee või kaaliumpermanganaadi lahuse abil. Suurima tähtsusega on alkadieenide polümeriseerumisvõime. See protsess on aluseks nii loodusliku kui ka sünteetilise kautsuki saamisele. Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil. Samuti leidub neid utte- ja krakkgaasides. ALKADIEENIDE TUNTUMAD ESINDAJAD ISOPREEN EHK 2-METÜÜLBUTA-1,3-DIEEN - CH2 = C(CH3) CH = CH2 Isopreen on loodusliku kautsuki lähteaine. Sõna "kautsuk" tuleneb indiaani keelest ja tähendab puu pisaraid (cao puu ja o-chu voolama, nutma). Looduslikku kautsukit saadakse troopilise kautsukipuu heveapuu (ld.k. Hevea brasiliensis) piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.. Puhas isoprene on
ka kolmikside. Ühendeid, mis sisaldavad süsinikuaatomite vahel kaksiksidet, nim. alkeenideks. Ühendeid, mis sisaldavad süsinikuaatomite vahel kolmiksidet, nim. alküünideks. Eteen 1. Molekuli- ja struktuurivalem 2. Leidumine 3. Füüsikalised omadused 4. Keemilised omadused (põlemine; reageerimine halogeenidega, vesinikuga) 5. Mis on hüdraatimine? 6. Polümerisatsioon 7. Kasutusalad 1. C2H4; CH2=CH2 2. Leidub nafta krakkgaasides umbes 20%, suhteliselt odav tooraine. Tekib puuviljade valmimisel, kuid ka kivisöe ja põlevkivi termilisel töötlemisel. 3. Eteen on värvitu gaasiline aine, vees praktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega. Segunedes õhuga on plahvatusohtlik. 4. Eteen põleb valgustava leegiga, põlemissaadusteks on CO 2 ja vesi. CH2=CH2 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid. Reageerib halogeenidega
annaabi.ee 
