Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile. (2) Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg, kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. (2) Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Rembert sai krahvitiitli, kui ta abiellus Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873. a oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt
Ometi tegi ta lahingus mitmeid vapraid samme, mille eest tunnustati teda Püha Georgi ordeniga. Peale Napoleoni Venemaalt lahkumist sai Barclay de Tolly tänu oma kavalale sõjataktikale kangelaseks ning taastas oma au. Tänu kehvale tervisele pani 1812. aastal Barclay de Tolly ameti maha, kuid juba aasta hiljem naasis ta armeesse ülemjuhatajana. Ta osales lahingutes Bautzenis, Dresdenis, Kulmis ja Leipzigis. Viimases lahingus juhatas ta vägesid nii effektiivselt, et tsaar andis talle krahvitiitli. 1814. aastal osales Barclay sissetungil Prantsusmaale ja juhatas Pariisi ülevõtmist. Järgmisel aastal sai ta kindralfeldmarssalli auastme ning 30. augustil 1815, tänutäheks ta teenistuse eest, tõsteti ta vürstiseisusesse. Järjest halveneva tervise tõttu aga lahkus Michael Andreas Barclay de Tolly viimaks sõjaväest. 1818. aastal teel Böömimaale enda tervist parandama, 57- aastane Barclay de Tolly suri.
kaardiväeleitnant krahv Karl Gustav von Fersen (1779– 1825), seejärel tema poeg ülemjäägermeister krahv Paul von Fersen (1800–1884) ja viimaks 1884. aastal kindralmajor krahv Nikolai von Fersen (1858–1921). Mõis võõrandati Nikolailt maaseadusega 10. oktoobril 1919. Mõisa selle praegusele asukohale rajas Valentin Schilling. Pärast liivi sõda oli olustvere mõis riigi käes. Von Fersenite suguvõsast sai esimesena krahvitiitli Hans Heinrich Olustvere mõisa omanikuks sai Nikolai von Fersen, 1884. aastal Kravh Nikolai laskis oma maale ehitada vene kiriku. tema ajal ehitati mõisakompleks sellisena, nagu ta praegugi on. Olustvere mõisa valduste suuruseks on umbkaudu 150 tiinu ehk umbes 150 hektarit. Olustvere mõis sai oma igapäevase sissetuleku viljakasvatusest ja (müüride ehitamisest). Fersenite rahula asub Suure- Jaani kalmistul 1919. aastal läks Olustvere mõis EPS ja Viljandi
aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (17631811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav(Astav)Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (17941874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem 1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse. (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas) Gustav von Berg oli juba 1851. aastast elanud oma perega
aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (1794-1874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem -1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega-aretati vilja, kartuleid
veti. Ta pandi 14 aastaks vljameldud phjustel vangi. Ta veetis enamuse sellest ajast ahastuses, vandudes korduvalt enda sdistajatele kttemaksu. Ta kohtas seal abeed, kelle nimi oli Faria. Faria haris teda ja rkis talle, et ta olevat leidnud kmnete miljonite frankide suuruse varanduse ning andis selle Edmondile. Prast 14 aastat kestnud vangistust nnestus tal lpuks pgeneda. Ta leidis varanduse, mis oli maetud Monte Cristo saarele. Saare jrgi pani ta ka enda nimeks Monte Cristo ja ostis krahvitiitli. Aastate jooksul maksis ta oma tohutu varanduse ja tarkusega vaenlastele ktte. Suurem osa raamatust rgibki Edmond Dantese kttemaksust.Raamat on vga pnev ja seal leidub palju huvitavaid seiklusi. Minu lemmiktegelane on hrra Morrel, kes oli vga aus ja avameelne inimene. Ta oli ka vga hea sjamees ja krahv Monte Cristo parim sber. Kige enam meeldis mulle koht, kus krahv esimesi kuid prast pikka vangisolekut Pariisis oli ja endale elamist ning spru soetas.
Kokku oli teoses 20 lugu ja üle 19 000 värsi. Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, u kaheksandik värsse pärineb ehtsatest rahvalauludest. Eeposest sai oluline eesti kirjandust tutvustav teos (tõlgitud paljudesse keeltesse). Eepose motiivil on loodud palju kunsti- ja muusikateoseid. 16. PILET L. TOLSTOI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS J. VIIDINGU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Tolstoi (1828-1910) päris isalt krahvitiitli ning tema ema oli aristokraatlikust perekonnast. Lapsepõlv möödus mõisas, mille ema sai kaasavaraks. Tolstoi kaotas oma ema 2-aastaselt ning isa 9-aastaselt. Sellest hoolimata oli tema lapsepõlv üpris õnnelik, sest suguvõsa oli suur ja Tolstoi sai üles kasvada meeldivas keskkonnas. Tal oli ka 3 õde-venda. Kuni ülikoolini sai haridust kodus. 1844. aastal astus Kaasani ülikooli, mis oli toona kõrge tasemega. Alguses õppis Idamaa keeli, kuid hiljem suundus õigusteadusele üle
A sai Vulcanuselt relvad (kilbil tulevik kirjas). IXXII laul võitlused ja õnnetused. Lõpus sai A valitsejaks, Turnus ettepanekuga, et tema ja A võitlema. Turnus saab kahevõitluses surma ning A saab Turnuse pruudi endale. Iuno lepib sel tingimusel, et A ja temaga tulnud segunevad latiinidega ja võtavad omaks keele ning kombed. Kõik on ette määratud. 5.2. L. Tolstoi elu ja looming, "Anna Karenina" (1 rom) 18281910. Isalt päris krahvitiitli, ema oli aristokraatlikust perest (Volkonskaja). Lapsepõlv möödus Jasnaja Poljana mõisas, mille ema sai kaasavaraks. Ema suri, kui T oli 2a.ne, isa, kui oli 9).Siiski oli lapsepõlv suht õnnelik, sest oli suur suguvõsa ja palju hooldajaid. Elas jõukas peres. Tal oli 3 õdevenda. Kuni ülikooli minekuni sai haridust kodus. 1844 astus Kaasani ülikooli, mis oli väga tugev. Algul õppis Idamaa keeli, seejärel astus õigusteaduskonda.
annaabi.ee 
