Osad aga lihtsalt upuvad liivasse. Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid
Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule
Osad aga lihtsalt upuvad liivasse. Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule
jalgu. Osad aga lihtsalt upuvad liivasse. Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei
Ta talub põrgupalavust ning talle jätkub veest, mida ta hangib kastest, taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. See sisalik tegutseb päeval ning poeb oma sügavasse urtgu peitu ainult keskpäevase päikeselõõsa eest. Jälitajatest vabanemiseks lipsab sisalik mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Sabasse kogutud rasvavaru aitab tal üle elada põuaaegu, mil napib toidutaimi. KRAEAGAAM elab Austraalia poolkõrbetes.Ta ajab laiali kaela ümbritseva krae, et suurem näida ning vaenlasi minema peletada. Kui see kallalekippujat ei heiduta, sisalik ründab ja hammustab. MOOLOK elab Austraalia kõrbetes ning tema sipelgajahimehe eluviis sarnaneb kärniguaani omaga. Moolokid hangivad niiskust õhust. Udu kondenseerub nende seljarüül ning kogunenud veetilgad voolavad mööda
(Parish 2003:35) 3.3.3. Sugukond: Agaamlased Austraalias elutseb umbes 65 agaami liiki. Austraalia kraeagaami eriline ehe krae, on harilikult kurgu alla kokku volditud. Kui ta oma ebatavalise krae laiali ajab, muutub ta kahtlemata mandri kõige kaunimaks sisalikuks. ,,Kraed" kasutab ta ka rivaalide eemalepeletamiseks. Maapinnal on ta hästi väle ja jookseb peamiselt tagajalgadel. Kraeagaami pikkuseks on 45-90 cm, krae läbimõõduks on 20-25 cm ja kaaluks on kuni 500 grammi. Kraeagaam elutseb puudel, enamuse päevast okstel lamades ja päikesepaistel peesitades. (Parish 2003:40) Moolok ehk okkaline kurat äratab õudu, ent tegelikult on ta kahjutu sipelgasööja. Moolok elab kuivades ja liivastel aladel ja võivad elada kuni 20-ne aastaseks. See kummalina olevus peletab kõik vaenlased eemale oma ogadega. Niisugune enesekaitse teenib 13 lk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
