põhjavesi filtreeruma läbi pinnase ja kuivendusefekti erinevust võib põhjustada ainult kraavi ja dreeni vett vastu võtva pindala erinevus. 36)Kuidas määratakse reguleeriva võrgu vahekaugus praegu Eestis? Eestis toimub see praegu vastava nomogrammi alusel. Dreenide vahekaugus sõltub pinnase filtratsioonimoodulist, mulla liigniiskuse astmest ja dreenide arvutuslikust sügavusest. 37)Millal ja kuidas kasutame kraavkuivendust põllumajanduslikul maal? Põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaaziga. Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Kraavitust tuleb aga kasutada nendel erandjuhtudel, kui drenaazi kasutamine mingil põhjusel ei ole võimalik või otstarbekas: 1
vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. Valemeid võib grupeerida lähtudes lahendamise põhimeetodist kolmeks: * Hüdrauliline lahendus; * Hüdromehaaniline lahendus; * Bilansimeetod. Hüdraulilise lahenduse korral hinnatakse liikumise põhitegureid kogu voolu kohta summaarselt. Kolmandasse gruppi võib koondada need valemid, mis on tuletatud lähtudes veebilansist. 37. Millal ja kuidas kasutame kraavkuivendust põllumajanduslikul maal? Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse. Mida suurem on maapinna lang, seda kiiremini ka pinnavesi liigub. Järelikult paigutades kraavid ristisuunaliselt pinnavee liikumise suunaga (maapinna suurima languga), saame hea kuivendusefekti. Et ka kraavidel peab olema vee äravooluks teatav lang, ei saa
kus on palju viirsavisid. Soostunud pruunmullad ja lammimullad. 7% Eestimaast. Aluspõhi karbonaatne, siluri lubjakivid, mille peal võib oll atüse pinnakate. Omapära see, et rähkmoreen on kaetud pärast jääaegsete veekogude setetega. Põhjavesi on suhteliselt kõrge (1-1,5 meetrit), kuivendamine on omaette probleem. Põldu vähe (15-20%), põldude puhul suurim probleem liigniiskus, maade kasutamisel ei ole võimalik kasutada drenaa1zkuivendust,sest läbi savi ei lähe vesi ära. Tehakse kraavkuivendust. Maa boniteet suhteliselt madal, 6-8 klass. Lammialal (Pärnu ja Kasari jõe lamm) ujutatakse periodiliselt üle, mis toob kaasa orgaanilist ainet. Mulla harimisel on tähtis õigeaegne harimine,m sest seal on savimullad. Liiga varakult harimine kulutab liialt energiat ja keerab mulla käkiks kokku. Allvaldkonnad a)Vigala- mullad alluvad karbonaatsele põhjaveele, selletõttu nendel muldadel 80-90 cm sügavusel keemine. Põllumajanduslik kasutus natuke
heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks) Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka
annaabi.ee 
