Ekke Moor lahkub kodust rannakülast Ingelandist ning läheb ,,lahtiseid allikaid" otsima. Ta seikleb mööda Eestimaad ning teeb juhutöid, et end ära elatada. Ta tutvub paljude erinevate inimestega, kelle probleemidest ja muredest romaanis samuti juttu on. Ekke Moori seiklused algavad näitlejana ning sellest hetkest alates on ta peaosaline oma elu näidendis, kus tal tuleb erinevaid osi täita. Kord on ta sulane küla praosti juures, kord on ta rändkaupmees, seejärel kraavikaevaja. Ekke Moor ise on vähenõudlik noormees, kes ei löö millelegi risti ette. Samuti on ta abivalmis ning kaastundlik tõendiks see, kuidas ta poetab praosti kurvale abikaasale komplimente või see, kuidas ta muudab postitöötaja Pille-Riinu hüti hubasemaks. Ekke Moor täidab oma osi vaikselt, vahel küll mõeldes, et tahaks midagi huvitavamat ja tulutoovamat teha. Läbi elu seigeldes ei suuda Ekke Moor unustada oma ema ega ka Eneken Üüvet, kellesse ta armunud on
kodus oma ema ja käis öösiti erinevate tüdrukute juures, mis pole just väga sünnis tegu. Ekke oli ka üsna püsimatu, talle oli vastukarva pikalt ühes ja samas kohas viibimine, üsna kiiresti tekkisid tal ühe uued ideed mida ellu viia. Ühel päeval lahkubki Ekke oma kodukülast Ingelandist, et minna otsima lahtiseid allikaid ja avastada ning tundma õppida ennast. Ennast ära elatab ta juhutöödest, mis tee peale jäävad. Küll oli ta kraavikaevaja, küll sulane küla praosti juures ning rändkaupmees, oskas ta ka hästi näidelda. Samal ajal kui Ekke mööda ilma ringi rändas, jäi temast maha kodukülla Eneken armastatud naabritüdruk. Enekeni isa Toomas Üüve oli noorte suhtele küll kangekaelselt vastu, kuid nad olid ikka koos. Teine kallis inimene, kes Ingelandi jäi, oli Ekke ema Neenu, keda Ekke pidas küll karmikäeliseks, kuid samas ka tubliks memmeks, kuna too oskas oma poja eest hästi hoolitseda.
teenitud raha eest neiu hüti korda, Pille Riin ise aga alguses lubab kõik ära lõhkuda ja põletada, kuid lõpuks siiski rahuneb ja loodab, et Ekke jääb temaga. Peipsi ääres ei lähe Ekke Mooril poepidajana just kõige paremini, rahvas läheb peale Jevdokia surma päris hulluks. Üks poisike viskab poeakna sisse, mille järel hakkab rahvas iseseisvalt poest söödavat/joodavat ära tooma. Lõpuks pannakse pood isegi põlema. Vahepeal on Ekke Moor ka kraavikaevaja Toomalõukas, kus toimub omamoodi skandaal seoses tema sõbra Aleksandri pulmadega. Lõpuks on saanud Ekke Moorist meremees, kes Liinahamarisse jõudnud ja tundrasse ära eksib. Imekombel leiab Ekke lapi tütarlaps Lassi ning juhatab mehe laagrisse, eesotsas vana Uutšöga. Uutšö on algul skeptiline Ekke suhtes, aga nähes, et poisil on hea süda, laseb tal laagrisse jääda. Seal toimuvad omakorda pulmad ning Ekke saab oma lahkuse eest tubli summa raha, millega otsustab tagasi
OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles
Siis ei leidunud matjad, keegi ei tahtnud. Hea oleks olnud Kusta, kes oli oli politseisse viidud ja seal rääkis ta, et see, mis ta rääkis noore Antsu tapmise kohta oli vale isa rahustamiseks ning kuigi see oli üsna veenev põhjendus, jäeti ta siiski uurimiseks jaoskonda. Arvati, et Ants oleks teda matnud, kuid see oli ikka oma obadusest vahelduva eduga meelemärkusel ja kui nii siis sonis ''Las põleb, las põleb, raha tuleb!''. Kuidagi leiti ikkagi viinaga tasudes kivilõhkuja, kraavikaevaja, turbalõikaja ja mustusevedaja ja Peetri naine Viiu andis nii perekonna mõttes kaasa ka Riia, kellel oli oma must kass kaasas. Nii viidi hööveldamata kokkuklopsitud kirstus Jürka kirikuõpetajale õnnistada, kes oli lihtne kuid südamlik. Siis mindi poole kilomeetri kaugusele surnuaiale Jürkat maasse sängitama: ees kaks meest kirstuga vankris, kaks meest jala ja neist veel tagapool Riia kassiga, kes järsku minema jooksis.
Kellel on igapäevase leivamurega tegemist, sellel peab olema ka huvi nende põhimõtete ja seaduste tundmaõppimiseks, mis seda juhivad. Need seadused ja põhimõtted avaldavad ka saladuse selle kohta, et kui mitmekesine ka inimeste majanduslik tegevus ei ole, ikkagi on need seotud väga paljude tingimustega ja oludega, mis teda juhivad. On täheldatud, et inimeste vajaduste rohkuse määrab see, millist tööd ja kui usinalt ta seda teeb. Näiteks: kraavikaevaja tarvitab peaaegu kaks korda niipalju toitu, kui rätsep nende samade loodustingimuste juures. Kui see kraavikaevaja ei tööta, siis ta ka sööb vähem. Veel suurem tähtsus on erinevatel looduslikel tingimustel. Kui maapind vilja ei kasvataks, ehk kui inimesed seda kasvatada ei oskaks, siis ei oleks neil õige paljudes maakera kohtades võimalik endale ülalpidamist muretseda ja sel teel omale ülalpidamist teenida. Kui inimesed ei oskaks puud ja rauda tarbekohaselt ümber töödelda,
pimedalt, ilma arutamata. Teiseks suureks dilemmaks oli kes peaks matma Jürka? Ants oleks võibolla kuid see kõikus endislet teadvusest sisse ja välja ning mõmises vahest "Las põleb, las põleb, raha tuleb!" Oleks saanud tulla ka Kusta kuid see istus hetkel arresti majas kuna oli politsei kuuldes tunnistanud oma süüd Noore-Mardi mõrvas. Üritas ennast süütuks tostada ja pajatas, et mõttles selle väla vaid selleks, et isa tähepanu saada ja rahustada. Lõppuks leiti neli meest kraavikaevaja, kivilõhkuja, mustusevedaja ja turbalõikaja kes olid nõus poole pudeli pusakri eest mattma Jürka. Kui mehed siis kahehobuse vankris kuhu kamandatud ette kaks vanemat hobust, kelle energia puudus väldiks õnnetust. Enne minekut tuli aga naabri perenaine Viiu koos Riiaga ja ta palus, et need Riia kaasa võttaks oma isa matuse rongkäigule. See oli lõbusamat sorti, joodi pursakat, lauldi, teretati pealtvaatajaid. Kuid kui mehed koearte
annaabi.ee 
