3.1 Süvendi kaevamine Süvendi kaevamine buldooseriga koos mulde ehitamisega toimub järgmiselt: kuni kahe meetri sügavused süvendid kaevatakse nn. kraavimeetodil, kus kogu kaevamissügavuses kaevatakse sisse buldooseri hõlma laiused paralleelsed kraavid, jättes nende vahele ajutised 0,4...0,8 m laiused seinakesed. Nii on pinnasekaod väikesed, sest buldooseri hõlma ette kogunenud pinnas ei saa kõrvale libiseda. Pärast kraavide kaevamist lükatakse buldooseriga välja kraavidevahelised seinakesed. Kui süvendi sügavus on üle 2 m, rakendatakse kraavidena kaevamist kõrgusjärkude kaupa. Kogu pinnas kaevatakse ja teisaldatakse buldooserit pööramata, sõites täiskäigul tagurpidi.Nõlvadega kraavi kinniajamisel (pinnase tagasitäitmisel) on kõige sobivamaks masinaks buldooser, mis võib pinnase kraavi lükata selle teljega umbes 60° nurga all või põiki kraavi. Buldooseri kasutamine toestatud püstseintega kraavide kinniajamisel pole
vahekaugused. Põhivõrgukraavide paigutamisel kuivendatavale alale tuleb täita maade kasutamise ja kuivendusvõrgu ekspluatatsiooni tingimustest tulenevaid nõudeid: 1. Kraavid olgu võimalikult sirged ja minimaalse pikkusega. 2. Kraavide omavahelisel ühendamisel tuleb vältida nurki alla 120 kraadi. 3. Kraavide paigutus peab olema kooskõlas kõlvikute ja maakasutuse piiridega ning teedevõrgu asendiga. 4. Kraavide asend peab võimaldama detailvõrgu nõuetekohast paigutamist. 5. Kraavidevahelised väljad olgu võimalikult suured ja korrapärase kujuga. 6. Kraavide paigutamisel tuleb vältida nende lõikumisi maa-aluste kommunikatsioonitrassidega. 7.Vältida reoainete kandumist kraavidesse. 31)Kuidas määratakse väikese (alla 2 km2) ja suure valgalaga kraavi ristlõike kuju ja selle parameetreid? Kuju määratakse hüdrauliliste arvutustega või nomogrammidega. Arvutuste tegemisel on lähtesuuruseks
annaabi.ee 
