Kala referaat - Säga
Kõhuuimed
ulatuvad pärakuuimeni.Silmad on väga väiksed, paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Suu
on väga suur. Kummaski suunurgas kinnitub lihavale ülahuulele üks pikk tugev
poise.Alalõual 2 paari lühikesi
peeni poiseid. Pikad poised on suvaliselt liigutatavad, teised mitte. Kummalgi pool on kaks
ninaava, mis paiknevad teineteisest kaugel. Hambad on madalad , koonusjad, tipuga tagapoole
suunatud,
moodustavad alalõual 4-5-st tihedalt üksteise taga seisvat reast kraasimisharja-taolise lindi.
(LK 252)Samalaadselt on hambaid ja üleval vahelõualuul (mis moodustab sägal ülalõua) ja
suulaes. Lõpuseava katva kile ääred (16 kidemega) on nii laiad, et üks pool ulatub kurgu all
teise
peale. Küljejoon üsna sirge ja hästinähtav. Ujupõis suur, õhujuha varal söögitoruga ühendatud,
omab osalise pikivaheseina. Ujupõiest selgmiselt, selgroo kõrval paiknevad neerud annavad
sägal ka ujupõie kõhupoolele ulatuvaid sagaraid.Värvus on mitmesugune. Säga selg on