Seetõttu ei õnnestunud loomade ja lindude jälgi jäädvustada. Esimese vaatluse eesmärgiks, oli saada üldpilt jõel ning selle ümbruses toimuvast. Samuti oli eesmärgiks teada saada, mis linnuliigid antud piirkonnas tegutsevad. Pildile ei õnnestunud jäädvustada ühtegi linnuliiki, kuid kaldaääres oli kuulda oletatavalt Suur-kirjurähni häälitsusi ning siit sealt oli kosta ka Naerukajakaid ning Hallvareste kraaksumist. Pildistatud jõe läänepoolselt kaldalt, jõe idakallas oli selles kohas laialt kaetud pillirooga ning raskesti ligipääsetav. Harilik pilliroog Esimesel vaatluskäigul torkas silma sammalde rohkus jõeäärses piirkonnas. Harilik kaksikhammas puunotil Habesamblik puul Puudel võis tihti kohata ka puuseeni Samblik puul koos puuseenega Puuseen männil
sulane oli kes sisse astus. Ta rääkis , et vana Herike suri eile õhtul ja, et kirst taga vankris oli. Priidu ja Villu läksid seda vaatama, nüüd tuli Villule üks kentsakas ja pöörane mõtte. Ta käskis Priidul sulast joomisega kinni hoida nii kaua kuni ta ise kirstu ronis. Siis pidi Priidu veel sofrit meelitama, et too ta Puidu mõisa ligidale kaasa võtaks. Sinna jõudnud pidi ta ootama kolme varese kraaksumist. Priidu ütles Villule, et ta on nõus. Ainuke, kes ta keelt mõistis oligi Villu. Nüüd tulid Priidu ja sulane kõrtsist välja, Priidu istus vankri äärele ja nii sõitsid nad Puidu mõisa juurde. Villu kuulis kirstus sammude kõminat ja inimeste hääli, kirst pidavat kantama saali. Mehed, kes kirstu kandsid imestasid, et kirst nii raske on ja tahtsid kaane avada. Villu süda peksis nii mis hirmus, kuid korraga käratas eemalt vali hääl, et miks te kirstu ei tassi ja tühja tööd teete
Musta värvuse ning sarnasuse tõttu halvaendeliste vareslaste ronga, kaelushaki ja hallvaresega on ka künnivarest nimetatud surmalinnuks. Saarlased kutsusid varest ka nonniks. Nonn tähendab ühteaegu nii varest kui ka hallirüülist nunna. Vareseks sõimati ka naabrimeest, kui tülli mindi. Teisal sõnatud väga saa- matu inimese kohta: ,,Just kui varese vänts, ei kanna kaela" (Palamuse) varesepojad väiksena nõrgad ja abitud. Varese kraaksumist tõlgendati mehenimena Jaak-Jaak. Varese vaakumine tähendas ettekuulutust, üldist ilmamuutust. Rahvauskumusi varesest: 1. Vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene. 2. Läänesaartel keelati varest osatada: kes talle vastu hüüdis, sellele andis lind varese- hamba (topelthamba) või kasvasid osatajal hambad puseriti või kiskus suu kiiva. 3. Varese suust maha kukkunud kondi närimisest arvati koeri hulluks minevat (analoo-
» kogeles Priidu ehmatades. Sepp ei andnud vastust, vaid mõõtis silmadega puusärgi pikkust, noogutas pead ja hakkas hoolega ringi luurama. Oli juba kaunis pime ja tee inimestest tühi. «Nüüd on nõu leitud,» ütles Villu tasakesi. «Säh võta raha, maksa kõrtsmikule ära, katsu sulast joomisega veel pisut kõrtsis kinni hoida ja meelita teda, et ta sind vankri otsal kuni Puidu mõisa ligidale kaasa võtaks. Seal peida ennast metsaserval ära ja oota, kuni sa kolm korda varese kraaksumist kuuled. Sina vasta niisama, küll me siis teineteist jälle leiame. Kui ma puusärki olen pugenud, siis pane kaas kõvasti kinni.» Priidu andis oma kentsakal keelel sõbrale märku, et ta teda hulluks peab. Sepp oli Priidu kõneviisiga nii ara harjunud, et ta igast sõnast aru sai; temaga ei häbenenud Priidu rääkida, kuna ta muude inimeste seltsis tumm oli. Seekord aga ei näinud sepp sõnagi mõistvat, et sellest,
annaabi.ee 
