mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa. 5. vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine stantsiste keerukus. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasutamist leiab kuumvormstantsimine. Vasarstantsid Kuumvormstantsimisel deformeeritakse toorikut stantsivagudes. Eristatakse lahtiseid e. kraadisoonega vagusid ja kinniseid e. kraadisooneta vagusid. Vastavate vagudega stantse 3 nimetatakse lahtisteks (kraadisoonega) stantsideks ja kinnisteks (kraadisooneta) stantsideks ning stantsimist selliste vagudega stantsides vastavalt vormstantsimiseks avatud stantsides e. kraadiga vormstantsimiseks ja vormstantsimiseks kinnistes stantsides e. kraadita vormstantsimiseks.
3. Kirjeldada valitud survetöötlussead m e töö põhimõtet, iseärasusi, konstruktsiooni (põhiosad). Soovitatav kirjeldada seda seadme eskiisi abil. . 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) eskiis. 5. Tuua stantsi lõppvao eskiis koos stantsisega stantsi kinnises olekus. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Stantsimisviisi ja stantsimisseadme valik Stantsi tüübiks valin lahtise ehk kraadisoonega stantsi. Kraadisoone abil ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see tagab ka stantsisüvendi hea täitumise. Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel. Võrreldes vasaratega on pressi eelisteks ka paremad automatiseerimisvõimalused, kuni kahekordselt suurem tootlikkus ning koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3
.............................................................................. 14 19. Külmsurvetöötlus ........................................................................................................ 14 20. Kuumsurvetöötlus ...................................................................................................... 15 21. Mahtvormimine ja lehtvormimne ............................................................................... 15 22. Kraadisoonega vasarstants ......................................................................................... 17 23. Sügavtõmbamine ........................................................................................................ 17 24. Väljalõikestants .......................................................................................................... 18 25. Keevitamine ...............................................................................................................
seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine vormstantsi- misel kogu mahus, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa, s.t. piiratud mahus. 5. Võimalus valmistada keerukamaid tooteid kui sepistamisel (sele 2.12). Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Kuumvormstantsi- mine on leidnud kõige laiemat kasutamist keskmise Sele 2.11. Kraadisoonega vasarastants ja suure massiga stantsiste tootmisel. 56 meeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsioonitera- sed süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeer- terased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külm-
annaabi.ee 
